Milline tüdruk poleks väiksest peast unistanud iluuisutajaks saamisest? Ilusad kleidid ning kaunid meloodiad muudavad selle spordiala igati glamuurseks. Kuid mis peitub tegelikult selle sädeleva pealispinna all?
Kui paljudel on ettekujutus, et iluuisutamisega peab tegelema hakkama juba siis, kui vähegi jalad kandma hakkavad, siis Caroliina Laantee (12d) võttis asja kätte alles 11-aastaselt. Varasemalt oli ta tegelenud show-tantsuga, kuid kuna see oli tolleks hetkeks juba ära tüütama hakanud ning ka treeneriga ei klappinud, hakkas tüdruk otsima uut huviala. Lõunakeskuse ning ka liuvälja valmimisega avaneski tal võimalus uueks hobiks. Oli ju lapsepõlveski veidi uisutatud ning edasi oli vaja vaid väikest tõuget .“Nägin leti juures silti “Tulge uisutama!”, ütlesin emale, et tahan minna ning läksingi,” mäletab Caroliina. Ala hakkas neiule meeldima kohe, kuigi nagu iga algus, oli ka see raske. Kõik oli alguses õudne ning vahel oli peaaegu, et surmahirmgi. Mida enam kadus hirm ,seda paremini hakkas ka trennis minema.
Trennis tuleb praeguseks käia peaaegu iga päev ning on ka paratamatu, et alati pole õiget tahtmist. “Vahel mõtlen küll, et ei viitsi, aga kui siiski lähen, on endal ka kohe parem enesetunne, “ tõdeb Caroliina. Kõik päevad pole siiski täis vaid uisutamist. Võib olla ka ballett või muu üldfüüsiline trenn, seda enam, et jääaegadega on tihti kitsas ning ka uisuklubidevahelised intriigid segavad noorte treeninguid. “Meie klubis on palju lapsi, aga mõnes teises jälle ainult viis,” kirjeldab ta hetkeolukorda. Samuti ei ole igal uisutajal treeningu ajal oma personaalset treenerit, vaid üks peab jälgima mitut õpilast korraga.
Palju ohtlikuid hüppeid ning piruette toovad kahtlemata kaasa ka vigastusi. “Luumurde pole olnud, sinikaid aga ohtralt. Kõige õigem on osata õigesti kukkuda, libisedes, mitte prauhti otse maha.” Üheks iluuisutajatele iseloomulikuks terviseveaks nimetab neiu veel seda, et tihti on üks jalg lühem kui teine (ka Caroliinal endal poolteist sentimeetrit) ning ka ühelt kehapoolelt on lihased rohkem treenitud. Suurematel meistrivõistlustel Caroliina osalenud küll ei ole, kuid klubide poolt korraldatud võistlused on alati heaks enesekontrolli viisiks. Rohkem on ta käinud erinevates laagrites üle Euroopa: Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Itaalias.
Aasta on neiul plaanis kindlasti veel uisutamisega tegeleda, kuna siis ta jääb veel juunioride klassi. Edasi tulevad seeniorid ning see tähendab, et ka konkurents läheb karmimaks. Samas on mõte läinud ka jäätantsu ning kergejõustiku harrastamise peale.
Iga päev pärast kooli veel trenni minek võib paljudele tunduda ulmelise ülesandena. Caroliina seda nii dramaatiliselt ei näe. Hinded läksid tema sõnul peale uisutamisega tegelema hakkamist vaid paremaks. “Kui lähed peale kooli trenni, siis sel ajal aju puhkab, “ sõnab neiu ning tunnistab, et kuna vaba aega on vähe, on tema ajaplaneerimisoskus hoopis paranenud. See oskus tuleb kindlasti kasuks ka ülikoolis, kuhu Caroliina edasi pürgib. “Tuleb alati keskenduda eesmärgi püstitamisele. Oma peas tuleb ette kujutada, kuidas kõik hästi läheb ja siis lähebki!”
Kommentaarid