Hõiskasime välja: „Tule reedel rattaga kooli,“ ja muidugi, et, „tublimat klassi ootab auhind!“ Kuidas see kõik aga välja peaks kujunema, ei teadnud me isegi. Mõte tuli eksprompt, nii viimasel minutil, et uudis infolehte enam ei jõudnudki.

Kuidas?

Teadsime, et kõigepealt on vaja jalgrattaparklaid juurde. Nii nagu ikka elus on, et kui midagi väga tahta, tuleb kõvasti soovida ja pöörduda kõige kõrgemate isikute poole. Niisiis tegime kõne linnavalitsusse!  Meie idee ja aktivism võeti soojalt vastu, lubati korraldada kampaaniapäevaks ratastele kinnituskohad.

Reklaam, reklaam, reklaam!

Teiseks komistuskiviks osutus infolevik. Kampaania tuli teha võimalikult atraktiivseks, et tolleks reedeks ka kõige logumad kaherattalised oleks välja toodud ja kooli vändatud.  Eks eesmärk oligi osavõtt. Tahtsime, et meil oleks tore ülekooliline traditsioon, et kes vähegi saab, tuleks jalgsi või rattaga kooli. Seega ühtlasi oleksime osa tervest rahvusvahelisest nädalast. Igasse nurka koolis sai üles riputatud plakat, reklaamisime klassides ja Facebooki gruppides. Kuidas aga kampaania vastu võetakse, seda ei osanud me mitte ette arvata, kuni….

…

….kuni saabus too reede! Varakult kooli vändanud, tõime õue lauad, nimekirjad ja hakkasime rõõmsalt roheliselt mõtlevaid treffneriste ootama. Linnavalitsus oli lubaduse täitnud – rattaid sai Rüütli tänavale kinnitada jõudsasti. Kes aga oleks arvanud, et see päriselt nii hästi läheb! Jalgsi tulijaid on ilmselt tavapäevadelgi palju, aga sellel päeval jäi ühistransport vist küll pika ninaga. Treffneristide arvelt. Rüütli tänav, kooliõu, Abakhani esine, iga viimane kui lambipost – kõik olid kella kaheksaks hommikul täis treffneristide jalgrattaid. Lugesime ära ka – tulemuseks saime 105 ratast (±10). Võitja klassis osutus 12.c, kust jõudsime registreerida 14 ratturit. Teine ja kolmas koht 10.b (12 ratturit) ja 11.e (10 ratturit). Rõõmustasime ka jalgsi tulijate üle ja kiitsime 11.b klassi, kus selles kategoorias registreerisime 19 õpilast. Et päevale veel viimase särtsu ja lihvi lisada, lasime kooli töötajatest ja õpetajatest koosneval komisjonil valida välja ka rattamissid. Rattamisside kolmiku omanikeks osutusid Andres Käosaar, Monika Tõlgo ja Alexandra Pärgma.

Jätkusuutlik idee

Kampaania on igati roheline – nii keskkonnasäästlikus kui organiseerituse mõttes. Kiita saime aga hiljem palju, seega miks mitte järgmisel aastal uuesti proovida. Ehk saab ka sellestki tore tradtisioon, anname korralduse meie kooli rohelistele üle ja oleme koos ühiskonnas hoolivamad ning säästlikumad.