Ka tänavu toimusid oktoobri alguses koolidevahelised jalgpallivõistlused ning meie kool pani võistkonna välja nii noormeeste kui neidude arvestuses. Sellisest maiuspalast ei saanud ilma jääda ka Miilangu jalkafännist spordireporter Aksel Part.
Noormehed
Ettevalmistused võistlusteks algasid juba nädal enne esimest mängu, kui peatreener Mart Kiis hakkas meeskonda kokku panema. Kapteniks määrati abiturient Reio Praats, kes turniiri eesmärkidest rääkides sõnas enesekindlalt: “Eesmärgiks on võit.” Õhus olid mõned küsimärgid: kui hästi sujub meestel kokkumäng? kuidas mõjutab võistkonna mängu eelmise aasta abiturientide lahkumine? Õnneks on võistkonna põhituumik alles ja rebaste hulgas peaks olema mitu korralikku mängumeest.
Kolmapäev, 3. oktoober
HTG jalgpallikoondislased kogunesid pool tundi enne esimese mängu algust Miina Härma Gümnaasiumiga Annelinna staadionile hea tuju ja säravate silmadega.Kohtumine algas tasavägiselt, kummalgi poolel polnud väga häid võimalusi, kuni Olger Jaaniste lõpuks vastaste kaitse lahti muukis ja seisuks 1:0 lõi. Teine poolaeg oli aga juba hoopis teisest puust: kui enne vaheaega oli löödud vaid üks värav, siis pärast seda tuli väravaid lausa kuus. Meie meeskond võttis selles punktis ohjad enda kätte ja mängu saatus oli sisuliselt otsustatud juba 10 minutit enne lõppu, kui Martin Aasmäe kõmmutas palli otse õhust väravasse, tehes seisuks 4:0. Pärast seda lasti jalg juba natuke sirgeks, mis lubas vastastel kaks väravat tagasi lüüa. Lõpptulemust see aga ei muutnud ning Reio Praats vormistas lõpuks seisuks 5:2.
Neljapäev, 4. oktoober
Meie meeskonnal oli ühel päeval lausa kaks mängu – pealelõunal Tartu Kommertsgümnaasiumiga ja õhtul Tartu Kunstigümnaasiumiga. Esimene kohtumine algas kinniselt ja kummalgi poolel polnud kuigi palju võimalusi, kuid teisel poolajal suudeti ära kasutada vastaste väsimust ning võtta soliidne 3:0 võit.
Vaatamata sellele, et edasipääs alagrupist oli juba enne õhtust mängu kindel, osutus see seni peetud kohtumistest kõige põnevamaks. Nagu ikka kulges avapoolaeg tasavägiselt, veidi paremini olid end käima saanud treffneristid, kes läksid ka pisut enne vaheajavilet Kenn Laasi pealöögist 1:0 juhtima. Teisel poolajal olid aga vastased otsekui ümber sündinud ja panid kohe väga kõva pressi peale, mis olekski peaaegu edu toonud, kui meie värava all oli mitu ärevat momenti. Protokolli läks kirja 2:0 võit.
Esmaspäev, 8. oktoober
Uue nädala esimesel päeval tehti algust eriti põnevate play-off mängudega ning selleks ajaks jõudis välismaalt tagasi ka treener Mart Kiis. Sellest uut indu saanud meeskond kohtus veerandfinaalis Tartu Descartes’i Lütseumiga, keda oli nõrgestanud nende tähtmängija Tristan Koskori vigastus. Mängu vaikne algus ei ennustanud kuidagi sauna, mis küdemas oli, treffneristid domineerisid küll mängus täielikult, aga väravani jõuti esimesel poolajal vaid korra, kui Karl-Kristjan Kivisto palli Andre Paju söödust vastaste väravasse lükkas. Seevastu teisel poolajal läks lahti tõeline väravatesadu, kui Descartes’i väravasse laoti veel kuus palli. Haruldase kübaratrikiga sai hakkama vahetusest sekkunud Edgar Kurg.
Suur 7:0 võit süstis noormeestesse palju enesekindlust, mis kulus ka marjaks ära, sest kell kuus alanud poolfinaalis oli vastaseks tugev ja ülimalt füüsilist mängu harrastav Annelinna Gümnaasium. Meie mängijad vastasid samaga ja esimesed kümme minutit kestis võrdsete heitlus, kus võimalusi oli mõlemal poolel. Siis aga näitasid Andre Paju ja Karl-Kristjan Kivisto, et mängu võitmiseks on vaja enamat kui vaid suurt tahet: imetlusväärse tehnika ja hea omavahelise kokkumänguga purjetati läbi vastaste kaitseliini värava ette, kust Paju palli külma rahuga värava alumisse vasakusse nurka lükkas.
Kui mäng uuesti lahti läks, tundus, et eelmise poolaja lõpus löödud värav oli vastased liialt endast välja viinud ning korralikust mängust ei tulnud neil suurt midagi välja.
“See oli seni kindlasti meie parim mäng, poisid suutsid külma pead hoida ja raske vastase vastu kindla võidu võtta,” kiitis treener Mart Kiis pärast mängu. Kaua polnud aga aega rõõmustada, sest valmistuma tuli hakata finaaliks, kus vastaseks oli seni samuti vaid võite tunnistanud Jaan Poska Gümnaasium.
Pärast väikest söögi- ja pesemispausi kogunesid mängijad jälle poole üheksa paiku staadionile sooja tegema, nendega ühinesid sooja saamiseks ka mõned pealtvaatajad, sest õhtu poole oli ilm päris külmaks ja tuuliseks muutunud. Viimaseks, kõige tähtsamaks, mänguks täienesid treffneristide read nii väljakul kui selle kõrval, kui kohale jõudsid meeskonna suurim väravakütt Martin Aasmäe ja kapten Praatsi fännklubi. Kell üheksa, kui kohtumine lahti läks, oli staadionil tõeline suure mängu atmosfäär: pimeduse saabudes sisse lülitatud võimsad prožektorid külma valgust heitmas mängijate keskendunud nägudele ning ennastunustavalt kaasa elavatele ja laulvatele fännidele – just selliste hetkede pärast jalgpall nii populaarne ongi. Pinge oli õhus avavilest päris lõpuni, kuid sellest hoolimata näitasid mõlema poole mängijad kvaliteetset mängu – oli kohe näha, et siin mängivad turniiri kaks parimat võistkonda. Esimene poolaeg lõppes väravateta, mis oli suuresti mõlema kaitseliini hea töö tulemus. Paremini alustasid seekord vastased, kes suutsid surve peale panna ja mängu meie värava alla lükata. Kaitse esialgu küll pidas, aga mitte kaua – kui mängida oli jäänud veel umbes kümme minutit löödi esimene värav, kahjuks valele poole. See oli äratuskellaks meie ründajatele, kes hakkasid kohe aktiivsemalt tegutsema ja suutsid mängu jälle oma värava alt keskväljale viia ning kui mängida oli veel vaid viis minutit, tõusid ka kaitsjad kõrgemale, sest kaotada polnud enam midagi. Viimased viis minutit oli niivõrd põnev, et kui meie mängijad ajaga võidu joostes meeleheitlikult väravat otsisid, polnud mu keha läbivad külmavärinad enam kuidagi jaheda ilmaga seotud. Kahjuks päästis aeg Poska mureneva kaitseliini ja meil tuli finaalis vastu võtta kibe 0:1 kaotus.
Neiud
Noormeestega samal ajal toimusid mängud ka neidude arvestuses. Võistkondi ja seega ka mänge oli küll vähem kui poistel, aga kõik peetud kohtumised olid väga põnevad ja kohati ehk võitluslikumadki kui vastassugupoolel. Võistlustules olid ka meie kooli näitsikud, kes suutsid kuue võistkonna hulgas välja võidelda auväärse teise koha. Alagrupist mindi ühe võidu ja ühe kaotusega edasi teisena ning kuna ka poolfinaalis oldi võidukad, ootas ees finaal tugeva Kivilinna gümnaasiumiga, kellega alagrupis oldi juba korra mängitud. Tolles mängus tuli küll vastu võtta 0:1 kaotus, aga see ei vähendanud neidude indu finaali eel. Esikohamäng kulges suuresti vastaste taktikepi all, aga meie naiskond ei andnud neile midagi kergelt ning võitles lõpuni. Seda näitas ka mängu lõpptulemus, sest kuigi Kivilinn mängu domineeris, oli neil ikkagi suuri raskusi meie kaitse lahtimuukimisega ning väravani jõuti vaid korra – kahjuks sellest piisas, et vormistada jällegi 1:0 võit. Neiud olid aga väga rahul ka hõbemedalitega. Nagu eelpool mainitud, oli ka noormeeste medalite värviks hõbedane – niisiis toodi turniirilt koju kaks teist kohta, mis näitab, et treffnerist pole mitte ainult hea õppur, vaid ka kõva sportlane.
Poiste võistkond
Treener Mart Kiis: hetkel pikal vigastuspausil viibiv II liigas mängiva Rakvere JK Tarva keskkaitsja
Kapten Reio Praats: II liigas mängiva Jõgeva SK Nooruse äärekaitsja
Martin Aasmäe: U-17 eliitliigas mängiva JK Tammeka noortemeeskonna keskpoolkaitsja
Silver Kiho: II liigas mängiva FC Elva ääremängija
Sander Randaru: endine Viljandi JK Tuleviku ääremängija
Olger Jaaniste: endine Tartu Maag-Tammeka noortemeeskonna äär.
Raul Rinken: kunagine U-15 koondislane, endine JK Tammeka noortemeeskonna keskkaitsja
Hans Daniel Kaimre(vv): pühapäevajalgpallur, korvpallur TÜ/Rocki noortemeeskonnas
Karl-Kristjan Kivisto: U-19 II liigas mängiva SK10-e ääremängija
Peeter Sepp: U-19 liigas mängiva SK10 -e äärekaitsja
Joosep Järs: rahvaliigas mängiva FC Armaaani äärekaitsja
Kristjan Müürsepp: (endine) III liigas mängiva TÜ Fauna äär
Andre Paju: U-18 koondislane, esiliigas mängiva JK Tammeka II keskpoolkaitsja
Robin Saluoks: U-18 koondislane, esiliigas mängiva JK Tammeka II äärekaitsja
Edgar Kurg: endine noorteliigas mänginud Tartu Olümpia mängija
Kenn Laas: U-17 eliitliigas mängiva JK Tammeka noortemeeskonna äärekaitsja
Kommentaarid