Julgen väita, et ilmselt ei leidu hetkel meie koolis ühtki üheteistkümnendikku, kelle peas ei näriks vähemalt üks küsimus või mure, mis ei oleks seotud UPT-ga (siin ja edaspidi uurimis- ja praktiline töö) või keda, kuuldes seda (juba) legendaarset täheühendit, ei valdaks ükski emotsioon. Sellest johtudes oleks viisakas ja lausa äärmiselt vajalik olukorra tegelikku klaarust laiemalt selgitada. Keerulist ei ole siin midagi – kõik on meie endi kätes!

§ 2. Õpilasuurimuse ja praktilise töö eesmärk:
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamisel ja hindamisel on eesmärgiks õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:
1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus;
2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus;
3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus;
4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus;
5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus;
6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus;
7) töö korrektse vormistamise oskus;
8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus;
9) töö kaitsmise oskus.

(www.riigiteataja.ee)
Ettevalmistus
Aga kõigest järge mööda. Kui paljudes teistes gümnaasiumites viiakse läbi uurimistööde aluste kohta eraldi kursus, siis meie kümnendikud puutuvad kokku Moodle’i-põhise kursusega, kus iga õpilane ise vastutab materjali omandamise ja hilisema testi tulemuste eest. Miks? Kui haridusministeerium uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastu võttis, polnud meie kursuste plaanis enam uurimistööde aluste kursuse jaoks vaba aega ning seetõttu võeti õpetajate enamushäältega vastu otsus e-õppe kasuks.

Õpilaste tagasiside näitab, et piisava õppimise juures saavutatakse ka paremad tulemused. Kõigile siiski e-õpe ei sobi ja sellest saab Anti Alasi (Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasuurimuste ja praktiliste tööde eest vastutav õpetaja) väga hästi aru ning ütleb, et pole välistatud, et tulevikus leitakse kursuste plaani ka vajaminev ruum. Samuti ütleb ta, et eraldi kursuse plussiks oleks iga punkti sisu detailsem lahtiseletamine ning klassisisene arutelu, mis aitaks omandatud materjali paremini kinnistada. Moodle´i UPT testidega tuleb paraku kokku puutuda ka õpilastel, kes on valinud praktilise töö. Miks? Põhjus on lihtne ja loogiline: gümnaasium peab tagama, et tulevane üliõpilane on hiljem võimeline ülikoolis ise uurimistööd tegema ning seega ei sõltu õpilase lõppteadmised sellest, millise töö variandi ta gümnaasiumis valis.

Protsess
Järgmine karjuv probleem on aeg. On jabur väita, et viis-päeva-nädalas-kooliolukord innustab uurimistöid tegema. Lausa vuhinal läheb töö. Ega ikka ei lähe küll! Seetõttu soovitas näiteks minu juhendaga õpetaja Helgi Tering suuremad tööosad teha ära vaheaegadel või pikematel nädalavahetustel. Miks? Esiteks nõuab valmiskirjutatud töösse süvenemine ja sisseelamine piisavalt aega ja keskendumist. Teiseks on palju materjale raamatukogudes vaid kohalkasutamiseks, seega tuleb ühes rüperaaliga raamatukokku vantsida ja seal vähemalt kaks-kolm tundi rahulikult töötada. Küll aga ei ole see alati võimalik. Mis on selle olukorra pehmendamiseks tehtud? Kursuste plaanis on üheteistkümnendatel klassidel viiendal perioodil ühe kursuse jagu vaba aega, mida iga arukas treffnerist kasutab targalt ja tegeleb oma tööga. Taoline „puu otsast kukkunud“ aeg algas näiteks üheteistkümnendatel humanitaarklassidel juba märtsi algul muusika kursuse lõppemisega.
Väljavõte 4.märtsi infolehest:
11.d klassil lõpeb muusika kursus. Vabanev aeg on ette nähtud uurimis- või praktilise töö vormistamiseks
11.e klassil lõpeb muusika kursus. Vabanev aeg on ette nähtud uurimis- või praktilise töö vormistamiseks

Ilmselt tekitab paljudes peavalu uurimistöö kindel maht. Kui palju? Kindlat piiri ei saa keegi paika panna, sest uurimuste teemad ja valdkonnad on niivõrd erinevad, küll aga on õpetaja Alasi kindel, et kohustuslikud osad täidavad mahu (mis võiks jääda 15-25 lehekülje piiresse) suurepäraselt. Ja nii ka on! Pigem tekib probleem, et töö venib pikaks ja kipub lohisema. Vähem on rohkem.

Kriitika
Lõpuks, pärast pikki unetuid öid ja uniseid päevi, saabub aeg, mil peaks mõtlema ka valminud töö kaitsmise peale. Kevadisele kaitsmisele, mis toimub juuni alguses, on viimane päev registreerimiseks ehk oma uurimuse esitamiseks 15. mai. Küll aga saab kaitsta ka järgmisel aastal. Ka õpetaja Alasi sõnas, et pärast töö esitamist ei pea seda ilmtingimata kohe kaitsma, siiski ei maksa seda määramatusse tulevikku lükata. Uurimistööd tuleb kaitsta kolmeliikmelise komisjoni ees, kes vastavalt töö teemale on valitud, seega tööd hindavad oma ala asjatundjad. Komisjon hindab uurimistööd kindla hindamisjuhendi alusel, mis avalikustub aprillikuu jooksul.

Järeltulevatele põlvedele
Kui töö on kaitstud ning 100 punkti vääriline hinne saadud, jääb meie „lapsuke“ kellegi sahtlisse vedelema? Ei, kindlasti mitte! Õpetaja Alasi ütles, et koolil on plaanis luua elektrooniline uurimistööde kataloog, kuhu on kõik uurimused märksõnade alusel sisestatud ning kõigil õpilastel on võimalus neid vaadata. Samuti jääb igast tööst üks eksemplar koolile. Küll aga on nende paigutamisega teatud probleeme, kuna iga lennu umbes 180 tööd ei pruugi mõnekümne aasta pärast enam ära mahtuda, kuid kindlasti leitakse ka ruumipuudusele arukas lahendus, oli Anti Alasi optimistlik.

Meeldetuletuseks:
2010. aasta esimesest septembrist jõustus uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille 31. paragrahvi, lõige 5, punkt 3 alusel tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada rahuldavalt õpilasuurimus või praktiline töö. 2014. aastal lõpetajad on esimesed „katsejänesed“, kellel riik uut seaduse üht osa proovib.