6. detsembri õhtuks, mil koolimajja kogunesid endised ja praegused õpetajad, Treffneri head sõbrad teistest koolidest ja linnavalitsusest, oli juubelimeeleolu juba kõrgel. Tuldi selleks, et pühitseda sisse kooli uus klaver – must Estonia 210.
“Kui me ei oleks julged unistama suurelt, siis ei oleks me täna siin,” kõlasid Jürgen Jõgeva sõnad kontserdi sissejuhatamisel ning vihjas sellega viie aasta eest kõlanud üleskutsele. Vilistlaskogu nimel kõnelenud Indrek Ilomets aga nentis naljatlades, et polnud me nii julged ja tublid midagi – kool on juba alates 1936. aastast uuest klaverist rääkinud. Ilomets tänas sellegipoolest vilistlaskogu ja õhutas neid koolile edaspidigi kingitusi tegema. Eeskujuliku vilistlasena kinkis Ilomets koolile kahe sõja vahelise koiaukudega Treffneri tekli. Lastevanemate nimel kõneles Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Ain Tõnisson, kes rõhutas, et kool on vanematele pakkunud tunnet, et laps on õiges kohas. Linnavalitsuse nimel kõneles volikogu esimees Aadu Must, kes jättis õhku lootuse, et Tartu linnal on nüüd uus auväärne ilusa saali ja klaveriga kontserdisaal.
Kõlas kokku ja jäigi kõlama
Kui ilusad sõnad olid viimaks kõlanud, oli aeg panna kõlama õhtu peategelane. Selleks, et ka kogenematu kõrv tunneks ära kahe klaveri erikõlalisuse, mängiti esimest pala veel vanal Rönischi klaveril. Esines Karel Vähi (vil! 2010) Heino Elleri palaga “Kodumaine viis”. Sellele järgnes neljakäe esitus Raimo Kangro loost “Mozarti portree”, mängisid Karel Vähi, Ragnar Kriiska (vil! 2011), Kaarel Juurma (12.d) ja Arno Gabriel Humal (11.d). Meie uue ja ainulaadse (sest see on esimene Estonia 210 Eestis) klaveri tõelise kõla pani viimases loos helisema pianist ja Estonia Klaverivabrik AS omanik Indrek Laul, kes mängis Arvo Pärdi kuulsa teose “Für Alina”.
Kommentaarid