Treffneris alustas sellel aastal härra Beieri kõrval tööd uus kunstiajalooõpetaja – kunstitrennis käivatele õpilastele ja paljudele teistele juba tuttav Mari Jõgiste, Koolis on seda noort õpetajat võimalik ära tunda heledatest juustest, säravatest silmadest ja armsast naeratusest.
Kooliring
Mari kasvas üles koduses Tartus ja alustas kooliteed Mart Reiniku koolis, kust suundus edasi Hugo Treffneri Gümnaasiumi d-klassi. Tema lend oli eriline selle poolest, et oli ainult üks humanitaarklass, seetõttu võis kujuneda väheke kontsentreerunum humanitaarkaldega seltskond. Täna on Mari abiklassijuhataja 11. d-klassile, kus teeb tihedalt koostööd endise klassijuhataja Toomas Jürgensteiniga. Ta tunnistab, et alguses oli vanade õpetajatega natuke naljakas koos töötada, aga nüüdseks on ta oma uue rolliga juba ära harjunud.
Teekond
Huvi joonistamise ja maalimise vastu oli Maril olemas juba lapsena ja tänu kaaslaste julgustusele otsustas ta end edasi arendada Tartu Lastekunstikoolis. Gümnaasiumis tundus siis loomuliku sammuna hakata kunstitrennis käima. Huviringi juhendas tollane legendaarne kunstiajaloo õpetaja Merille Hommik, keda Mari lähemal tundmaõppimisel väga austama hakkas. Just Merille oli see inimene, kes soovitas Maril Tartu Ülikooli maaliosakonda edasi õppima minna. Kuigi Eestis koolitatakse kunstnikke rohkem kui meie väikeses riigis vaja, soovitab Mari ikkagi noorel, kes tunneb, et kunst on tema kutsumus, seda õppima minna. Isegi kui sa karmi konkurentsiga kunstimaailmas kõige edukamaks ei osutu, on tähtis oma unistusi järgida.
Võõral maal
Pärast ülikooli teist semestrit läks Mari ERASMUSe üliõpilasena aastaks Türki elama ja õppima ning tegi seal ka kaks aastat hiljem ERASMUSe praktika. Istanbul jättis võimsa mulje iidse ja kaasaaegse kultuuri kohtumispaigana, erinevus Tartuga oli tohutu, mis oli positiivne, sest andis Marile võimaluse täiesti erineva kultuuriga tutvuda. Ta leiab, et lühikesel perioodil, näiteks aasta, teistsuguses kultuuriruumis elamine on värskendav ning loodab, et saab tulevikus veel võimalusi seda kogeda. Peale Türgi on Mari veel päris palju Euroopas ringi reisinud, tihti ka hääletades, meetod milles Maril veel isiklikult pettuda pole põhjust olnud, kuigi hoiatavaid õudusjutte, nagu kõik teisedki, on ka tema kuulnud. Kuid noori julgustab ta riskidele vaatamata haarama võimalustest midagi põnevat ja eluks ajaks meeldejäävat ette võtma. Olgu selleks siis reisimine, vabatahtlikuna töötamine vms. Väga tugeva positiivse emotsiooni sai Mari näiteks Balkanimaadest, eriti sümpatiseerisid Albaania ja Bosnia. Seal oli kuidagi eriline energia, mis väljendus eriti inimeste külalislahkuses. Kõige imetlusväärsem oligi hoolitsev suhtumine võõrastesse. Mari leiab, et selline hoolivus on ka Eestis olemas, lihtsalt natuke varjatud kujul.
Missioon
Peale värske õpetajaameti jätkab Mari tööd ka Tartu Kunstimajas näitustepedagoogina. Tema amet seisneb galerii näitustele vastava haridusprogrammi väljatöötamises ja elluviimises. Eriti tore on selle töö puhul see, et saab pidevalt olla kaasaaegse kunsti keskel, püüda seda lahti mõtestada ja kriitiliselt vaadelda. Tänapäeva Eestis tundub, et rahva ja kunsti vahele on tekkinud lõhe: inimesed ei mõista nüüdisaegset kunsti ja kunstniku sõnumit. Tihti tundub, et paljud kunstnikud teevadki kunsti vaid väga kitsale ringkonnale. Üheks kunsti ja inimeste võõrandumise põhjuseks võib olla tõsiasi, et kunst oma tänapäevasel kujul jõudis Eestisse väga järsku. Ülejäänud maailmal oli olnud aega harjuda ja kohaneda kunsti uute vormide ja arengutega. Nõukogude Liidus olid lubatud aga vaid traditsioonilised kunstivormid nagu maalikunst, skulptuur, graafika vms. Seega on mõistetav, et kui 1990ndate alguses järsku kõik kaasaegsed kunstipraktikad Eestisse jõudsid, oli inimestel nendega kohaneda päris raske. Mari peabki kunstiõpetaja töö üheks eesmärgiks sillutada teed kaasaaegse kunsti ja inimeste vahel.
Sõnum
Kas Marist saab pigem karm või leebe õpetaja? Pealiskaudsel vaatlustel näib, et päris nii ranget õpetajat kui härra Beier, Marist ei tule. Samas üritab ta ka mitte liiga leebe olla. Eesmärk oleks ikkagi see, et kõigil oleks kursusel piisavalt huvitav, et väga karme meetodeid õpetamisel vaja ei lähekski.
Mari soovitus treffneristile: nautige seda aega, mis teil siin on, ning hoidke oma klassikaaslasi ja õpetajaid.
Kommentaarid