Treffner on kindlasti nii Tartu kui Eesti koolide seas üks legendaarsemaid ning jutte meie kooli kohta liigub linna peal palju. Hiljuti Tamme staadionilt koju kõndides nägin kahte noort neiut vestlemas ja mu kõrv püüdis kinni lause: „Kui ta Treffnerisse sai, siis tal peab ikka raha olema!“. Väikese pahameeletorkega südames jäin mõtlema selle üle, mida meie koolist õigupoolest teatakse ja räägitakse.
Et kuulujutte paremini kaardistada, käisin küsitlemas meie koolis vestlust ootavaid üheksandikke ning nende vastustest ilmnes palju huvitavat, midagi ootuspärast ja nii mõndagi üllatavat. Üldiselt jagunesid vastajad kahte lehte: kaugemalt tulnud ei olnud suurt midagi kuulnud, tartlased aga teadsid rääkida päris põhjalikult.
Koolitoit
Eripära, mida pea kõik õpilaskandidaadid mainisid, oli koolitoit. Selle kohta oldi ühtteist kuuldud: et toit on maitsev ning saab valida erinevaid portse. Ühe neiu kõrvu oli jõudnud lugu, kuidas poisid jäid vahele vale päeva talongiga ja pidid karistuseks peale tunde sööklat koristama. Üks noormees oskas isegi öelda, et kooli toitustaja on Toidutorn, seda fakti näiteks mina mitte enam nii vastse treffneristina ei teadnud ja usun, et ma pole ainus.
Õpilased ja õpetajad
Teise punktina räägiti heast seltskonnast, suurepärastest õpetajatest ning mõnusast õpikeskkonnast. Õpilasi kirjeldati kui aktiivseid ja kokkuhoidvaid inimesi, õpetajate kohta teati vähem. Mõnda õpetajat tunti aga ka nimepidi, kõige enam käisid läbi Priidu Beier ja Uve Saar.
Hirmutav vestlus
Vaesed noored olid ära hirmutatud juttudega hirmsast vestlusest, millest räägitakse erinevaid versioone. Ühed ütlesid, et vestlusel peab kaasõpilasega võidu väitlema. Teised olid arusaamal, et tuleb läbi lugeda tekst ja vastama selle põhjal küsimustele. Üldiselt oldi arusaamal, et kuna vesteldakse kahekesi, siis saab sisse vaid üks kandidaat. Osa noortest vestleb kooli direktori ja õppealajuhatajaga. Ka selle kohta oli kõmu liikvel. Nimelt, kui sind on kutsutud vestlema juhtkonnaga, siis ilmselt oled sa koolile maksmas altkäemaksu.
Koolimaja ja õppimine
Eranditult kõik üheksandikud kiitsid koolimaja ja kinnitasid säravsilmi, et siin oleks väga tore õppida. Kooli võrreldi, nagu tavaks, labürindiga ning see tunduvat väljast palju väiksem kui seest. Seda, et koolis on saun, üldiselt ei teatud ja mõni ei jäänudki vist uskuma, kui ma selle faktiga lagedale tulin. Loomulikult teati, et siin peab ikka palju õppima ja et on raske. Üks vahva kuulujutt rääkis, kuidas kolme aasta jooksul peab iga treffnerist käima vähemalt ühel olümpiaadil, vastasel korral visatakse ta koolist välja.
Traditsioonid
Ka Treffneri pikaajalised traditsioonid olid tuntud, kõige enam ball ja kardetud rebaste ristimine. Huvitegevustest mainiti bridžiklubi, huviga räägiti ka Facebooki loodud uute rebaste gruppidest ning sinna postitatavatest tutvustustest ja tulevaste koolikaaslaste kommentaaridest. Teati ka rääkida, et õpilasesindus on aktiivne ja et puudumiste ja hilinemistega nalja ei ole.
Kokkuvõttes oli tagasiside väga positiivne. Ometi peame arvestama, et küsitlesime noori, kes tõepoolest tahavad ülekõige meie koolis õppida ning on uurinud kooli kohta eelnevalt infot. Mina jäin aga rahule: pole need jutud nii hullud midagi ja kuuldused on vist pigem head.
Värsked vestlejad: noored üllatasid müütidega
Kommentaarid