Selle õppeaasta viimased keskristsirged joonestatud, kohustuslik kirjandus loetud, võrrandid lahendatud, kirjandid kirjutatud ja staadionil  kaugus ka hüpatud. Lõpuks ometi on see kauaoodatud kooliaasta lõpp käes! Ei mingeid väsitavaid koolipäevi ega arvestusteks õppimist, meid ootab ees üks soe-soe, tühjaks imetud patareide laadmise aeg – suvi. Eeldatavalt ladinaameerikalikult kuum ja päikeseline, sest kevade viimased päevad on sellise lootuse meis tekitanud.
Aga mis on tõelise puhkuse valem? Kas pikad pärastlõunad rannas, rahulikud õhtutunnid raamatute seltsis, osalemine kõikvõimalikel festivalidel, raha teenimine, hiiglasliku kohvri pakkimine ja reisile minek või hoopiski langevarjuhüppe sooritamine? Ei tea ja usun, et matemaatikaõpetaja seda ka öelda ei oska. Aga polegi oluline, sest suvi on aeg, kus ei tohiks mõelda valemitele või perfektsele sooritusele. Tuleks nautida ja veel kord nautida meile antud vabadust. Mõelda vaid: varsti oleme kõik juba vanad ja peame poole või ilmselt enam-
gi oma suvest raiskama töötundide peale, sest siis pole enam sellist privileegi nagu kolmekuine suvevaheaeg. Siin kohal soovitan hakata õpetajaks, kelle puhkus on üsnagi pikk!
Seega Miilang soovib kõigile valemite- ja kohustustevaba sündmusterikast suve ning tulevastele üliõpilastele edu sisseastumiseksamitel!

Kuid enne veel, kui kõik oma jalad rõõmsalt ranna poole seavad, soovin omalt poolt eriliselt tänada Eliisa Ülevainu tema erilise pühendumuse eest Miilangu peatoimetajana ning koolilehe lipu nõnda kõrgel hoidmise eest! Suur kummardus ja pikk pai toimetuse poolt.