Oli neljapäeva hommik ning käes arvestustenädal. Minu ülesanne oli kokkuleppida aeg Siim Kurvitsaga (12.c) ja teha temaga intervjuu ning kirjutada Miilangusse persoonilugu. Pabistasin, kuidas suure õppimise kõrvalt oma intervjueeritavaga kokku saamiseks aega leian. Üllatusin, et Siimul, kes tegeleb mitmeid kordi rohkemaga kui mina, oli seda aega hoopis kergem leida.
Siim on pärit Tartust, kuigi ta juured ulatuvad pisut kaugemale Võrumaale. Eelnevalt käis ta Karlova Gümnaasiumis, kus juba päris varakult mõistis, et tõeliselt hingelähedaseks on talle keemia ning bioloogia. Saades 7-aastaselt oma esimese mikroskoobi ning lugedes juba siis teadusraamatuid, mõistis ta, et tahab saada teadlaseks.
Hugo vaim peitub inimestes ja nende vastastikusel mõistmisel
Treffnerisse tulles tabas ta üsna kiiresti mõiste „Hugo vaim“ tähenduse, millest lahtiste uste päeval põgusalt juttu oli. Kui põhikooliaastad möödusid Siimu jaoks pisut raskelt just inimeste ja nendega läbisaamiste pärast, siis gümnaasiumis tajus ta vaimu sallivuses ja üksteise mõistmises. Lisaks inimestele armastab ta selle kooli toimimismetoodikat, kuigi tunneb, et tihtipeale kooli moto reaalsusega väga lähedalt seotud ei ole. „Enamasti õpime me siiski arvestuste, mitte elu jaoks!“ ütleb noor teadlane. Peale selle arvab ta, et kuna gümnaasiumiseadus on kohati kopeeritud Treffneri pealt, on meie muutumisvalikud ja -võimalused väga väikesed.
Olles tulihingeline loodusehuviline, ei kahetse ta hetkekski oma loodussuuna valikut Treffneri koolis. Oma klassiga on ta väga rahul, kuna see on kui värviline palett inimesi, mida hoiab koos oskus üksteisega arvestada ning üldine töökus ja aktiivsus. Näiteks toob ta oma klassi neiud, kes tervele koolile piparkooke vorpisid. Gümnaasiumi-aastate jooksul on ta õppinud, kuidas aega planeerida ning seda just sellepärast, et informatsiooni ja nn zonglöörimist on liiga palju. Lemmikõpetajat ta välja tuua ei oska, sest usub, et perfektset inimest pole olemas. Kui ta saaks, siis nopiks igast ühest erineva tahu ning paneks tervikuks kokku. Üldse on Siimu meelest palju erinevaid inimesi, keda teadmiste, keda inimliku suhtluse ja isiksuse poolest eeskujuks võtta.
Kes teeb, see jõuab
Arvestustenädalad on Siimu jaoks mingil määral aeg puhkuseks – kuna hinded on tal head ning aineid õpib ta järjepidevalt perioodi jooksul. Arvestustenädal kulub niisiis kõigeks selleks, mille jaoks muidu ajast puudus tuleb. Nagu looduslapsele kohane, meeldib talle looduses ringi kõndida, see on Siimu jaoks parim aja maha võtmise viis. Eelistatult teeb ta seda oma lemmikkohas Palupõhjas, kus võib kohata nii mitmeidki loomi ja nende jälgi. Lisaks looduses ringi uudistamisele ja olümpiaadimistele on Siimu suureks hobiks väitlemine. Viimasel ajal läheb tal seal paremini, kui ta seda soovidagi oskaks – Eesti meistrivõistlustel sai ta individuaalarvestuses parima kõneleja tiitli. Siim korraldab ka mitmeid projekte ja üritusi, millest üks on 1.märtsil toimuv HTG Rollimänguklubiga seonduv üritus LARP. Siim on osalenud ka saates Rakett 69, kus ta käis juba kümnendas klassis. Enda hinnangul läks ta saatesse pisut teistsuguste lootustega. Ometi ei naasnud Siim sealt pettumusega, vaid hoopis uute oskustega näiteks inimestega suhtlemisel ning teadmistega, kuidas end paremini müüa. Enda tugevaks oskuseks peab ta kiiret sünteesimisvõimet probleemidele, mis tõi ka saavutatud kolmanda koha. Sellest saatest kasvas välja teadusmaleva projekt EstCube1, kus nende meeskond valmistas hetkel kosmoses viibivast satelliidist mudeli, et kontrollida pöörlemisalgoritmi magnetväljas. Kogemus andis Siimule palju, eriti õpetas aega planeerima iseseisva töötamise kaudu.
Tulevik on paljutõotav
Tulevik on Siimu jaoks helge, sest sihid on tal paigas ja meel kindel. Lähitulevikus näeb ta end üliõpilasena. Juba hetkel on ta kandideerimissoovid seitsmesse välismaaülikooli ära saatnud ning on kindel soovis oma tulevik siduda teadusega. Ometi ei poolda Siim silmaklappidega teaduse tegemist, vaid peab oluliseks seda kombineerida ühiskondliku aktiivsusega. Enda kohta on Siim öelnud: „Segades oma päevaplaan nii laboritöö kui väitlusteemadega, võib näha kahte erinevat Siimu kahest erinevast maailmast.“ Ta iseloomustab end kui ambitsioonikat, tagasihoidlikku ja üldsegi mitte uisapäisa tormavat läbimõtlejat, kellele meeldib meeletult kõike proovida ja katsetada.
„Reaalsus on seespool koljut“, see on George Orwelli sulest pärit mõte, mis on Siimule justkui motoks. Siim peab elus oluliseks fundamentaalset uudishimu ning tahet midagi või kedagi mõista, sest ilma selleta ei liiguks me kuhugi edasi. Seda võib pidada ka põhjuseks, miks kohtame elus palju probleeme ja konflikte. Ta usub, et teda teevad õnnelikuks paljud pisikesed ja lihtsad asjad nagu seda on huvitav ilmastikuolu või hea muusikapala tänaval mängimas. Õnn peitub oskuses seda näha ja ära tunda. Ta soovitab kõikidele treffneristidele vaadata rohkem enda ümber ning pisut kaugemale ka. „Tihti arvame, et see, mida me teeme, ei mõjuta midagi me ümber, kuid lõpuks siiski näeme, et reaalsus on paraku teine.“
Teadusmalev: ühine teadushuvi on noored sõpradeks liitnud.
Kommentaarid