Äsja tähistati meie koolis 130. juubelit ning pidustustelt ei puudunud ka pillimuusika. Vaatamata orkestrite professionaalsusele tekkis miilangulistel küsimus, et miks meie koolil oma orkestrit pole. Mis on aga selle taga, et koolil orkester puudub ja milline on Treffneri kooli orkestriajalugu?
Kooli orkestri ajalugu on olnud üsna kirju. Kõige uuema Treffoonia andmetel tegutses lisaks laulukoorile 19. sajandi lõpus koolis lühemat aega orkester, mida juhatas esmalt Hermann Lange ja hiljem Johannes Voldemar Veski. 1890. aastate lõpul see lagunes ning pillid müüdi Eesti Üliõpilaste Seltsile. 20. sajandi algusaastatel asutati kooli keelpilliorkester, kus mängisid muusikaringi liikmed. Orkester saatis treffneriste riigikaitseõppuste paraadil ning esines kooli aastapäevapidustustel. Sõja ajal orkester kaotati. Aastast 1944 kuni 1970. aastate alguseni tegutses koolis aktiivselt puhkpilliorkester ning esimestel sõjajärgsetel aastatel loodi ka džässorkester. Samal ajal tegutses ka mitu ansamblit, näiteks Yellow Bumerang ja Black Lingukivi, kus lisaks 1. Keskkooli vanemate klasside õpilastele mängisid ka üksikud õpilased teistest Tartu koolidest. Vaatamata püüdlustele orkestrit taaselustada pole sellest ajast peale pole koolis aktiivselt orkester tegutsenud.
Miks siis ikka orkestrit pole ja kas seda on üldse vaja?
Põhjuseid, miks orkestrit pole juba 25 aastat kindlasti olnud, oskas kõige paremini välja tuua huvijuht Uve Saar, kes nimetas kaks põhilist probleemi. Esiteks on kolm aastat liiga lühike aeg, et pillimäng selgeks saada ja teiseks pole kool leidnud seni inimest, kes võtaks orkestri vedamise enda peale. Samas arvas härra Saar, et kui need probleemid oleksid lahendatud, oleks kooli orkester teretulnud nähtus. Ka muusikaõpetaja ja segakoor Anima juhataja Ülle Keerberg arvas, et kooli orkester mitte lihtsalt ei võiks olla, vaid peaks kindlasti olema.
Vilistlane Karel Vähi on aga arvamusel, et orkester ei ole midagi sellist, mis tavakooli juures loomulik oleks. Ta möönab, et nii Karlova kui Tamme gümnaasiumide juures see on, aga ka, et seal pakutakse eraldi pilliõpet ning orkester on seal üks väljund õpilasele. Tema meelest vajaks orkester väga fanaatilist eestvedamist, suurt organiseerimist ja head juhust. Probleemiks võib potentsiaalselt saada pillimängijate erinev kogemuslik tase. Samas oleks see tema arvates väga tervitatav, kui orkester tehakse projektipõhiselt ehk siis konkreetseks esinemiseks õpitakse midagi ära ja sellega suudetakse üllatada.
Olukord täna
Nagu infolehest võis lugeda, siis teisipäeval, 4. veebruaril oodati kell 10.45 auditooriumisse kõiki treffneriste, kes oskavad mängida mingit pilli. Kohal käis koos dirigendiga kaksteist huvitatut ning ka pillide mitmekülgsus oli märkimisväärne: kitarri, tšellot, viiulit, vioolat, klaverit, saksofoni, klarnetit ja ka väikekannelt valdavaid õpilasi leidubTreffneri koolist. Arutati Treffneri kooli orkestri loomise plaane koos tõenäolise tulevase dirigendi Margus Kasemaaga, kes on hetkel Puhkpilliorkester Tartu ja Kivilinna Puhkpillistuudio juhataja ning kellel on kogemusi pillimängija, dirigendi kui ka laulupeo üldjuhi ametis. Samuti on tema omanduses üks Eesti suurimaid noodikogusid. Loodetavasti läheb kõik hästi ja kevadeks saab loomisel olevat orkestrit juba kooliüritustel kuulata.
Kooli uhkus: Treffneri koolile kuluks orkester ära.
Kommentaarid