Kui ma olin teises klassis, siis sain aru, et mind ootab ees veel 10 aastat koolis käimist ning mõtlesin endamisi, et kui ma seda niikuinii tegema pean, siis võin ma seda vähemalt võimalikult hästi teha. See mõte on siiani minuga ja päris kindlasti ka põhjus, miks ma üldse siia kooli välja jõudsin.

Tihtipeale on väga palju erinevaid kohustusi, mis ootavad oma järge lõputus tööde nimekirjas. Selline tohutu hulk tegemata asju on hirmutav ja motivatsioon midagi üldse teha langeb. Kuidas aga selle koormaga toime tulla ja motivatsioon taas leida? Uurisin, milliseid häid nippe oskavad jagada psühholoogid ja koolikaaslased.

  1. MIKS?
    Kõigepealt tuleks mõelda, miks Sa seda kõike teed. Kui mingit konkreetset põhjust pole, siis vahel oleks isegi mõistlik midagi tegemata jätta ning keskenduda sellele, millest Sul  tulevikus rohkem kasu on. 
  1. EESMÄRGID.
    Väga oluline on seada endale konkreetsed sihid. Tea, mida tahad saavutada ja mille nimel pingutada. Eesmärki seades astud juba sammukese lähemale soovitud tulemusele. 
    Tihtipeale jääb aga lihtsalt oma peas eesmärgi sõnastamisest väheks. Teadagi on palju juhuseid vanal aastal antud lubadustest, mis siis juba jaanuari esimestel nädalatel uue kuju võtavad või sootuks ununevad. Kuidas aga seada endale eesmärk, mis päriselt ka toimiks ja tulemuseni viiks?

Üheks heaks viisiks on kasutada SMART-mudelit. Tegu on akronüümiga, mis seletab, kuidas oma eesmärk hästi sõnastada. 

S -> Spetsiifilisus.
Eesmärk peab olema võimalikult spetsiifiline ja täpne.
Mul on vaja kirjanduse tunniks läbi lugeda Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus”.

M -> Mõõdetavus.
Kuidas saad aru, et oled oma eesmärgi täitumisele lähemale jõudnud?
Loen iga päev 30 lehekülge, nädala lõpuks on mul loetud 210 lehekülge. 

A -> Ambitsioonikus.
Kas seatud eesmärk tekitab sinus elevust? Ei suuda lõpptulemust ära oodata?
Peaaegu pool raamatut läbi!

R -> Realistlikkus.
Mõtle, kas sinu eesmärki on ka päriselt võimalik saavutada.
Kui kiiresti ma ühe lehekülje läbi loen? Kui palju on mul päevas aega lugemisega tegeleda? 

T -> Tähtaeg.
Ajavahemikku pole hea väga pikaks ajada, muidu on raske kontrollida, kas tulemuseni jõutakse või mitte.
210 lehekülge peab olema läbi loetud selle nädala lõpuks.

Eesmärk: Selle nädala lõpuks on mul raamatust loetud 210 lehekülge. 

Kindlasti tuleks oma eesmärk paberile üles kirjutada, mitte vaid oma peas hoida. 

  1. PLANEERI AEGA.
    Sageli tundub, et kohustusi on tohutult palju ning 24 tundi tundub selle kõige jaoks ilmselgelt liiga vähe. Sellises olukorras tuleb olla nutikas ja osata oma aega korralikult planeerida. Tee endale TO-DO LIST, kuhu kirjutad juurde, kaua iga tegevus aega võtab. Parim oleks seda teha käsitsi paberile, sest hiljem tehtud asju füüsiliselt nimekirjast maha tõmmata on rahuldust pakkuv. Kui aga listi tegemine pole piisav, tuleks koostada endale nädala plaan, jällegi arvestades, kaua millegi jaoks aega kulub. Väga oluline on sisse arvestada ka aeg puhkamiseks. Ideaalis võiks olla nädalas vähemalt üks päev, kus võib tegeleda ainult endale meeldivate asjadega. Samuti ei tasu unustada, et see, mis ajakavas kirjas on, pole kivisse raiutud, plaani võib alati ümber teha ja muuta. 
    Nädalaplaani koostades selgub enamasti, et teha pole üldsegi nii palju kui algselt arvati ning aega jääb ülegi. Kõik on meie mõtetes kinni, muretseme rohkem kui tarvis oleks. 
  1. ENDA PREMEERIMINE JA PUHKUS.
    Kunagi ei tohiks ära unustada iseennast ja aega endale. Leia endale iga päev kasvõi pool tundigi, et tegeleda millegagi, mis Sulle päriselt naudingut pakub. Kindlasti on oluline, et unerežiim oleks paigas – vähemalt 8 tundi und!
    Peale keeruliste ülesannete täitmist luba endale midagi toredat. Enda premeerimine on paljude jaoks väga oluline motivatsiooni allikas. Kõik läheb palju kergemaks, kui tead, et pärast töötamist võid minna näiteks sõpradega välja või süüa oma lemmikkooki.
    Ei ole vaja olla endaga liiga karm, ole iseenda parim sõber ja kiida ennast, kui on, mille eest kiita!
  1. UNISTA SUURELT.
    On päevi, mil on keeruline kohustuste kuhja all ellu jääda. Paljud tegevused, mis varem hinge lõõmama panid, ei tekita enam mingeid erilisi tundeid. Sellises olukorras oleks aeg võtta enda jaoks näiteks 10 minutit ja lihtsalt unistada. Tuleta endale meelde, mis varem Su hinges kire sütitas. Mõtle tuleviku peale ning kujuta ette oma unistuste tööd ja elu. Võimalik, et taipad peagi, kui vajalikud need praegused tegevused sinu tuleviku heaolu kindlustamise jaoks on. 

Vaatan peaaegu iga nädal ülikoolide erialasid ja unistan (olen kümnendik). Mõtlen, et kui praegu pingutan, saan tulevikus tegeleda sellega, mis mind huvitab. Sisendan endale, et kõik, mis tuleb, on vajalik mu võimalikult kvaliteetseks tulevikuks ja, et ma saan hakkama! 

Unistamine on alahinnatud! Ometi ei tasu ära unustada, et eesmärke aitavad täide viia pigem realistlikud unistused, mis on päriselt ka saavutatavad.

  1. VISION BOARD.
    Väga heaks motivaatoriks on ka iseendale vision board’i kokkupanemine. Eriti vahva oleks seda teha uue aasta alguseks, kui saad luua oma visiooni aastast 2021, mõelda, millised on sinu eesmärgid, mille poole püüdled ja mida ootad. Võid lisada juurde ka mõned inspireerivad tsitaadid. Saad vision board’i kinnitada oma toa seinale või siis panna selle endale arvuti taustapildiks.
  1. TARGAD RÄÄGIVAD.
    Youtube’ist ja Spotifyst leiab tohutult erinevaid inspireerivaid videosid ja vestlussaateid. See on eriti hea variant neile, kellel on kiire. Saad taskuhäälingu või video käima panna ja ise samal ajal midagi muud teha. Neile, kes armastavad lugeda, on väga palju motiveerivaid raamatuid, mida saab keerulistel hetkedel sirvida. 
  1. MUUDA HÄÄLT OMA PEAS.
    Negatiivsed mõtted ja endale alatasa korrutamine, kui palju ikka teha on ja kuidas tõenäoliselt kohustustega valmis ei jõua, mürgitavad Sind sisemiselt ning ei vii kuskile mujale kui sügavamale kurbusesse ja meeleheitesse. Ürita mõelda positiivsemalt, ütle endale, et sa suudad ja jõuad kõik ära teha. Tuleta endale meelde, et sa oled palju rohkemaks võimeline, kui arvad, kõik on tihtipeale vaid mõtlemises kinni. 
  1. NÄHTAV TULEMUS.
    Enamik kooli poolt antavaid kohustusi on sellised, mille puhul töö tulemust pole näha, ainukeseks tagasisideks on hinded või õpetaja sõnad. Vahel oleks aga vaja teha midagi sellist, mille puhul saad kohese eduelamuse. Tee midagi füüsilist, see aitab sul korrastada mõtteid ning annab mõtlemisest puhkust. Näiteks korista ära oma tuba. Kui inimesel on vaimselt keeruline aeg, siis tihti muutub ka tema ümbrus kaootilisemaks. Kui lood enda ümber mõnusama keskkonna, aitab see Sul ka oma peas mõtted selgemaks saada. 
  1. HOIA END TEGEVUSES.
    Kas oled märganud, et mida rohkem vaba aega on, seda keerulisem on kasvõi kõige väiksematki ülesannet täita? Lõpuks ongi selline tunne, et ei viitsikski mitte midagi teha. Samuti, mida rohkem kohustusi edasi lükkad, seda rohkem need kuhjuvad ning tekib harjumus prokrastineerida. Koolis käies võib rutiin isegi hea olla, tekib mingi kindel harjumus, et just sellel ajal õpin ja peale seda teen trenni. Tulemused ei tule pingutuseta: vahel on keeruline ning ei jäägi muud üle, kui lihtsalt sundida end produktiivne olema. 

Loodetavasti on nendest nippidest kasvõi natukenegi kasu ja raskematel hetkedel võiks neid endale uuesti meelde tuletada. Alati võib pöörduda ka meie kooli psühholoogide Triin Ulsti ja Trine Uuseni poole. Ära jää oma murega üksi!