Miks nii külm? ehk Treffneri iidse probleemi tagamaad

Tutvustades treffneristihakatistele siinset koolielu, ei saa üle ega ümber temperatuuri teemast. Eks ajaga kasva kõigile polster peale, aga esimene aasta selles majas võib panna tõsiselt köhima. Kust selline probleem üldse tuleb ja kes kontrollib kõikvõimast soojusnuppu? Eriti just uutel tulijatel võib tekkida seos praeguse energiakriisiga. Et saada sotid lõplikult selgeks, käisin rääkimas direktor Ott Ojaveeriga, kes lahkelt kõik lahti seletas.

Direktorile jääb arusaamatuks, kust tuleb arvamus, et koolis on külm. Igal aastal on selle üle kurdetud, kuid temal pole kahekümne aasta jooksul siin kordagi külm hakanud. Pea pooleteise meetri paksuste kiviseinte ning korraliku ventilatsiooni tõttu võib meil olla jahedam kui nii mõneski teises koolis, kuid tema hinnangul mitte niivõrd, et see õppetegevust segaks.

Selle aasta kütmismuster ei erine ka kuidagi eelnevatest. Tõsi ta on, lahkhelid Venemaaga on tõstnud märgatavalt nii Eesti kui paljude teiste riikide energiahindu. Nõnda on ka kooli ülalpidamine tavalisest kallim, kuid Treffneri kommunaalkulud maksab endiselt kinni Tartu linn. Sellegipoolest ei tasu kooli energiavarusid raisata – ehk aitab meie kokkuhoid linnal keeruliste oludega paremini toime tulla. Ka Ott Ojaveer nendib, et praegu on rasked ajad, kuid kinnitab, et kooli pärast muretsemiseks pole põhjust. Juhtkonna prioriteediks on tagada õpilastele täisväärtuslik gümnaasiumikogemus ilma midagi piiramata, rahaliste vahendite nappusega on varemgi toime tuldud.

Aga mis siis ikkagi määrab temperatuuri Munga tänava kaheteistkümnendas majas? Peamiselt automaatne süsteem, mis reguleerib seda vastavalt välistemperatuurile. Kuid siiski leidub kuskil salajas üks punane nupuke, mida kontrollivad kaks väljavalitut: Ott Ojaveer ja Uve Saar. Kui automaatika ei ole oma tööga hästi hakkama saanud, keeravad nad sealt vastavalt vajadusele sooja juurde või vähemaks. Nõnda ei ole küll koolimaja soojakraadid kivisse raiutud, ent eriti sellel aastal oleks tõeline patt kütmisega liialdada. Ojaveeril on selle kohta juba oma kindel ütlemine kujunenud: „Ega Tartu linn ei pea talvel paljaid nabasid kinni maksma!“

Suvisest soojusest võib järelikult unistama jäädagi, niisiis soovitus peamiselt rebastele: unustagem paljad käsivarred ja hakakem kampsuneid varuma, ka kihiliselt riietumine pole paha mõte. Sest mida muud see kool meile ikka õpetab kui mitte uute olukordadega kohanemist? Sellele vaatamata ootab direktor meeleldi õpilasi endaga vestlema, kui varbad ikka täitsa külmetavad.