Klassipusad on imeline võimalus klassi eripära ja ühtsuse näitamiseks. Koolis võime neid kohata suurel hulgal ning kirjus valikus. Kas me aga teame, kust said klassipusad alguse ja mis on iga pusa disaini mõte?
Huvijuht Uve Saarega klassipusade teemal vesteldes tuli välja mitmesugust uut ja põnevat. Klassipusade traditsioon on umbes 10 aastat vana. Enne seda polnudki mingit füüsilist tunnust, mis näidanuks klassi ühtekuuluvust. Tantsutaldadel on olnud pusad kõige kauem ning võib arvata, et just neilt võtsidki šnitti esimesed klassipusade loojad. Kui küsisime Uve Saarelt klassipusade olemuse kohta, tunnistas huvijuht, et tal pole kindlat seisukohta ning jääb neutraalseks. Lisaks arvab ta, et ka tema oleks oma kooliajal klassipusa kandnud, kui neid oleks siis tehtud. Veidi muret tekitab talle aga see, et pusad võivad üleüldist riietumisstiili koolis lõdvemaks muuta. Peamine on see, et pusa oleks soliidne, mugav ja soe (viimane on Treffneris ilmselt kõige tähtsam).
Enne klassipusasid said õpilased tellida endale kooli T-särke, millel oli kujutatud Hugo Treffnerit. Võib oletada, et särkide traditsioon hääbus ja pusasid ei hakatud varasemalt tegema, sest pärast kohustusliku koolivormi kaotamist tahtsid õpilased pigem üksteisest eristuda. 1998. aastal avaldas direktor Helmer Jõgi siiski soovi, et koolil võiks olla oma koolivorm, kuid paljudele see mõte ei meeldinud. Lisaks ütles huvijuht, et ilmselt ei saa ka klassipusad tulevikus kohustuslikuks. Kui miski on sunduslik, siis inimestel tekib kohe vastumeelsus.
Kolm tegurit, mis teevad klassipusast just klassipusa, on sümboolne värv, üks vahva tegelane ja lennunumber. Enamasti valitakse pusa värviks oma klassi värv või mõni selle varjund, millele lisaks on osad klassid teinud neutraalsust armastavatele klassikaaslastele ka musta värvi pusad. Vahvad tegelased pusade peal on tavaliselt klasside maskotid või multikategelased, kuid miks mitte ka näiteks aatomi kujutis, mis on A19 pusadel. Miilang küsis erinevate klasside õpilastelt ja vilistlastelt nende pusade disaini olemuse ja kujunemise kohta.
B22
Foto: Marta Joonas
B22 klassipusade sümboolika on seotud ühe naljaka juhtumiga kümnendast klassist. Marta Joonas kirjeldas seda täpsemalt. “B22 pusa peal on uinunud klassi maskott pingviin. Oli parasjagu enesehoolivuse tund, mis toimus kolmapäeval viienda tunni ajal, ja kõik olid väga väsinud. Kuna räägiti ka unest, oli vähemalt pool klassi juba magama suikunud (mõned pikutasid pinkide peal, mõned laua peal, üks klassivend tuli taga nurgas päriselt üles äratada). „Sellepärast pingviin magabki, et oleme ühtselt üpris unised.” Tähed z, x, y on tulnud magamise tunnusest zzz, kuid sümboliseerivad tundmatutena matemaatikat, kuna tegemist on ikkagi reaalklassiga. Raamat pingviini seljal tähistab muidugi õppimist ning selle kaanele on kirjutatud ka B22.
C22
Hea pusa retsept koosneb loovusest ja koostööst. Kirke Karolin Tark rääkis, et algul oli muidugi raske disaini osas konsensust leida, kuid kui see õige idee lõpuks lauale laoti, olid kõik vaimustuses. Otsustati, et igaüks joonistab pusale ühe lille. Kokku tuligi üks armas lilleaed. „Mõeldud-tehtud ja nii me saimegi endale pusa, mille kohta on teiste klasside õpilased öelnud, et see on nii ilus, et nad kannaks seda isegi (äkki peakski tootma hakkama).”
A21
Mõnikord on hea teha vahvatest multikategelastest keegi kurjakuulutavam. Oma klassi pusadest rääkis lähemalt Miia Isabel Anipai. A21 klassipusa kaunistab lohe Astel „My Little Pony” multifilmist. Astel oli juhuslik, aga kindel valik. Lisaks ei ole lillasid tegelasi ka niivõrd jalaga segada. „Kellele ei meeldiks lilla draakon?” Lohe disainis B20 õpilane Susanne Lannes. Pusal olev tegelane erineb mõnevõrra Astlast, olles kurjakuulutavam ja suurejoonelisem, aga sobib siiski temaatikaga.
B21
B21 klassipusad aitavad meeles hoida vanu häid rebaste ristimise aegu. Loomulikult on see ka selline üritus, mis naljalt meelest ei lähe. Annika Aho kirjutas täpsemalt B21 klassipusade disainist. Pusa tagaküljel on klassi maskott roosa panter, kes kannab jaapani kimonot ja traditsioonilist kasa peakatet, meenutades riikideteemalist rebaste ristimist.
C21
Kindlasti ei tohi unustada, et klassipusa tegemine on peale klassi ühtsustunde näitaja ka üks armas ja tore projekt. Anna Malena Kuris kirjutas, kuidas disaini luues sooviti, et pusadel oleks klassimaskott, klassinumber (C21) ja õpilase hüüdnimi ning et üleüldiselt tuleks selline tore, armas ja mugav riideese. Madli Maran lisas, et klassi maskott Potsataja on paljudele ilmselt meelde jäänud C21 klassijuhataja Ave Külteri kehastuses. Nimelt astusid Ave Külter ja C21 tollane abiklassijuhataja Ott Maidre rebaste ristimisel tantsupõrandale Potsataja ja Gena kostüümides.
B20
B20 pusal on esindatud klassi maskott, mille saamislugu on teistest üsnagi erinev ja meeldejääv. Kärt Trinity Sillaots kirjutas, et idee klassipusal lehmakest kujutada tuli sellest, et ühe klassivenna perekonnanimeks on Milk ning teisel klassivennal on lihtsalt kodus 100 lehma. Kuid kas peaks ainult pusadega piirduma? „Kusjuures meil oli juttu, et teha ka spordisärgid ja teistest erinedes ka bokserid, aga see jäi kahjuks ainult plaaniks.” (Kärt Trinity Sillaots) Lisaks kirjutas Kärt, et lehmakesel on käsi püsti (sümboliseerimaks tublisid õppureid) ning kroon peas (siiski ristimise võitjad).
A19
A19 klassipusad põimivad hästi kokku füüsikateadmised ja Siim Oksa Fordi. Helena Laving kirjeldas seda esialgu segasena tunduvat seost täpsemalt. Klass tahtis, et pusal oleks midagi, mis viitaks reaalsuunale, pigem midagi füüsikaga seonduvat (ilmselt sellepärast, et Siim Oks oli nende klassijuhataja). Mitu korda käis läbi, et miski võiks Oksale endalegi viidata. Nii mõtles A19 mehaanikaülesannete ja elektriskeemide peale. Viimaks valiti aatomi kujutis, mille tuumas on A19 ja ümber tiirlemas HTG tähed. Siim Oksaga, kelle hüüdnimi oli Ox, seostati pusa väikese sisenalja kaudu. Nimelt sõitis Ox tollal Fordiga. Pusa omaniku nime ümber tehti logo, millele kirjutati „Oksfordi ülikool”. Pusa seljale aatomi kujutise alla sai igaüks ise valida näiteks hüüdnime, mõne laulu sõnad või millegi muu taolise. Helena valis sinna sõna „gambakas”, sest ta mängis sellist pilli nagu gamba.
Fotod: Helena Laving
C19
C19 pusa on suuresti inspireeritud õpetajate nimedest ja ütlemistest. Grete Tõniste kirjutas oma klassi pusade saamisloost järgmist. Pusa tagaküljel on hundi logo ja vahtralehed, sest need olid ka klassilipu peal. Hundi idee tuli sellest, et nende klassijuhataja oli Erika Hunt. Kapuutsi peale kirjutati Saima Kaarma sõnad „Füüsikat ei oska, raamatuid ei loe”, sest just nii iseloomustas õpetaja looduslapsi esimeses bioloogiatunnis.
Loodetavasti inspireerib see uurimus nii praeguseid kui ka tulevasi Treffneri kooli lende jätkama klassipusade traditsiooniga, mille teeb eriliseks just õpilaste omaalgatus, sisenaljad ja ühtsuse näitamine.
Kommentaarid