Foto: Jaan Artur Viirsalu
Meie koolis on juba pikalt kestnud almanahhide traditsioon, mida jätkab trükivärske Suleseppade 16. väljaanne. Almanahhist leiab nii õpilaste, vilistlaste kui ka õpetajate loomingut. Kaante vahele on jõudnud luulet, arvustusi, proosat, kunsti ja palju muud. Kui tihti seostatakse noorte loominguga mässumeelsust ja rahutust, siis verivärske almanahh üllatab lugejat oma sisu kõrvulukustava vaikusega, millest kirjutab ka Monika Piirimäe raamatu saatesõnas. Vaikust ja vaikuse otsingut segadust tekitavas maailmas täiendavad mõtisklema panevad luuletused ning seda kõike vürtsitab mõnus huumor.
Almanahhi väljaannete rohkusel on olnud hoogsaid tõuse ning järske langusi. Seda teekonda alustas Suleseppade I number 1960. aastal, mil kooli tunti veel A. H. Tammsaare nimelise Tartu I keskkoolina. Esimene väljaanne pani alguse koguteoste tõusuteele, alanud kümnendi jooksul trükiti koguni kuus numbrit. Hilisematel aegadel pole kahjuks Suleseppade ilmumine nõnda sujuv olnud. Seda tõestab ka seitsmeaastane paus pärast 2016. aasta almanahhi ilmumist.
Pikkade aastate jooksul on meie koolialmanahh aga küllaltki palju muutunud. Sulesepad alustas eesmärgiga jätkata Miilangu tegevust, mille uut numbrit polnud ilmunud juba 20 aastat. Seetõttu kajastasid esimesed almanahhid lisaks õpilaste omaloomingule ka koolis üldtoimuvat. Nüüdseks on päevakajaline temaatika kadunud ning tänapäeval saavad õpilased nautida nii Miilangu põnevaid artikleid kui ka Suleseppade loomingulisi tekste.
Loomingulisust jätkub ka almanahhi 16. numbrisse ja tekste jagub igale maitsele. Esimesena torkavad silma luuletused, mille hulgas leidub tekste päikesepäevast lineaarvõrranditeni. Neile järgnevate proosatekstide seast kiirgab palju värvikirevust: helerohelist, oranži, isegi põlevroosat. Esseesid lugedes jõuab mõte liivakõrbest rabas matkamiseni. Arvustused on värske almanahhi kõige mahukam teemaplokk ning arvustamata ei jää ei tavalised inimesed ega vanapoisid. Terve selle teekonna vältel kaunistavad tekste illustratsioonid, kus varasematest almanahhidest tuttav nõukogulik visandlik joon on asendunud viimistletud kollaaži stiiliga. Almanahhi kaant kaunistab sulesepp ning tema hoitud sulg on lugejaid tervitanud alates esimesest numbrist. Täites seda kohustust truult senini, on ta ilmunud peaaegu kõikidel eelnevatel kaantel. Raamatu lõpus saab näha kunstiteoseid, mille hulgas leiduvaid linnavaateid silmitsedes jääb mulje, nagu maailm oleks peopesal.
Verivärske väljaanne jätkab almanahhide taastõusu, mis sai alguse peale 70ndatel ja 80ndatel valitsenud sundvaikimisperioodi, mil Eesti koolides ei ilmunud ühtegi almanahhi koguni 15 aastat. Uue tõusu alguseks oli Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1989. a almanahh, mis oli esimene Eestis ilmunud koolialmanahh peale sundvaikimist. Uhiuus Suleseppade 16. number annab meile märku sellest, et kaua kestnud traditsioon on endiselt täies elujõus ja loodetavasti jätkub suleseppadel tinti ja ideid veel pikkadeks aastateks.
Kasutatud allikad: Hugo Treffneri Gümnaasiumi koolialmanahh Sulesepad 10 saatesõna, 1996
Kommentaarid