HTG 12.c klassi õpilane Leene Pärtel pälvis 11.-12. aprillil Eesti Rahva Muuseumis toimunud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes I preemia. Tema uurimistöö „Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis” eesmärgiks oli juhtida tähelepanu looduse mitmekülgsusele ja ilmestada elurikkuse tähendust eesti kultuuris ja ühiskonnas. Miilang uuris noorelt teadlaselt konkursilt saadud kogemuste ja muljete kohta. 

2023. aasta õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi tutvustavas kogumikus on kõnealuse töö kohta öeldud, et see on teadaolevalt esimene, mis uurib kvantitatiivselt elurikkust eesti kunstis. Selline originaalne idee tuli Leene sõnul soovist ühendada oma kaks kirge – botaanika ja maalikunsti. „Mind inspireeris KUMU püsinäitusel olev Johann Köleri maal „Truu valvur”, mille alaosas on väga realistlikult kujutatud tavalisi looduslikke taimeliike, millest ma enamiku ära määrata suutsin. Sealt edasi hakkas idee kerima ja lõpuks suutsin selle ka ära sõnastada. Alguses olin ebakindel, kuidas mõtet teostada, ja sellepärast otsisin ka teisi variante. Kui ma olin juba vajalikud täpsustused teinud, olin ka valikus kindel.”

Leene Pärteli uurimistööga seoses on esile toodud ühiskonnas levivat nn. rohepimedust. Uurisime, milline on autori enda kokkupuude sellise tendentsiga. „Ma kasvasin äärmiselt looduslembelises keskkonnas, metsade ja heinamaade vahel. Minu mõlemad vanemad on Tartu Ülikooli bioloogid, seega olen juba väiksest peale osanud märgata erinevaid liike ja koosluseid. Rohepimeduse olemasolu tärkas mulle juba algkoolis, paljud mu klassikaaslased ei tundnud isegi kõige elementaarsemaid liike.” 

Lilled akna ees
Kristjan Teder

Mida meie, õpilased saaksime ära teha, et elurikkuse tundmise vähenemine ühiskonnas ei oleks nii laialdane? 

„Probleemi tunnistamine ja teadlikkuse tõstmine on esimene samm, aga ainuüksi sellest ei piisa. Õpilased peaksid nõudma rohkem praktilist bioloogiaõpet ning seda juba lasteaiast peale, sest seal hakkavad välja kujunema algelised väärtushinnangud.” 

Maalikunstiga on Leene samuti juba pikalt seotud olnud. „Ma käisin viis aastat Tartu Lastekunstikoolis, lõpetasin eelmine aasta. Olen õlimaalimisega tegelenud nüüd juba vähemalt kuus aastat. Ma usun, et iga kunstnik paneb oma loomingusse väga palju iseennast. Maalimine on minu eskapism, ma sukeldun pea ees oma loomingusse ja unustan aja.” 

Küsisime ka uurimistöö valmimise protsessi kohta: 

„Minu eesmärk oli kirjeldada 20. sajandi eesti maalikunstis kujutatud taimede elurikkust. Selleks määrasin taksonid kuuesajal taimi kujutaval maalil, mis olid sisestatud veebiandmebaasi Eesti Muuseumide veebivärav. Liikide määramisega tegelesin suvel. Hiljem tegin korrelatsioonanalüüsid, millega uurisin liikide esinemissagedusi ajas. Otsest vajadust plaani muuta ei olnud, küll aga pidin tegema palju täpsustusi ja kitsendusi. Näiteks otsustasin, et kasutan ainult MuIS andmebaasi pildiga sisestatud maale ja kunstikogudes olevaid töid oma valimisse ei kaasa.”

Milline periood või etapp oli töö valmimise juures kõige keerulisem? 

„Kõige suurem katsumus oli metoodika väljatöötamine. Kuna mu töö on esmakordne, siis pidin välja mõtlema täiesti originaalse metoodika ja lähenemise.”

Üks Leene uurimistöö järeldusi on see, et hoolimata elurikkuse vähenemisest looduses, on elurikkus maalidel suurenenud. Kas selline tulemus autorit ennast kuidagi üllatas? 

„Natuke üllatas, sest kunst on enamasti ühiskonna peegel ja  inimesed tähtsustavad loodust aina vähem. Tegelikult on põhjus hoopis taimede kättesaadavuses. Kõige enam kujutati 20. sajandi maalikunstis tavalisi kultiveeritud õistaimi. Kuna nende kättesaadavus sajandi vältel suurenes, suurenes ka elurikkus.” 

Teadustööde konkursil paistis Leene hinnangul töö silma eelkõige uudse interdistsiplinaarse lähenemise ja andmekogu ulatuslikkuse poolest. Küsimusele, milline võiks olla tehtud töö väärtus ühiskonna, hariduse või teaduskogukonna jaoks, vastas Leene nii: „Oma tööga ma midagi maalimamuutvat ei avastanud, ent ma leidsin uue perspektiivi, millega kunsti ja kogu kultuuri vaadata. Taoliseid kvantitatiivseid uuringuid saaks teha ka teistes kultuurivaldkondades.” 

Mis on Sinu eesmärgiks eesootaval Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil?

„Minu eesmärk on imada endasse võimalikult palju kohalikust teadusmaailmast, leida inspiratsiooni oma tuleviku teadustööks ja luua palju uusi tutvusi. Ma ootan huviga, et kuulda kõnekate teadlaste ettekandeid ja kohtuda teiste noorte Euroopa teadlastega.”

Soovitusi neile, kes plaanivad samuti tulevikus õpilaste teadustööde konkursist osa võtta: 

„Kõige tähtsam on varuda aega, et leida teema, mis ennast väga huvitab. Ilma sisemise motivatsiooni ja kireta muutub töö tegemine vaevarikkaks protsessiks. Teadustööde konkursil on tavaliselt edukamad mahukamad tööd, nii et ma soovitan vara alustada ja olla nõus oma vaba aega ohverdama.”