Värsked muljed Belgiast, Ungarist, Šotimaalt ja Saksamaalt

Selle õppeaasta lõpuks on pea iga treffnerist Erasmuse õpilasvahetuse projektiga tuttav. Nii mõnigi on tundides Belgia, Ungari, Šotimaa või Saksamaa vahetusõpilasi kohanud. Miilang küsitles neid treffneriste, kes ise projektis osalesid, ja uuris lähemalt, mida põnevat nad selle käigus õppisid või tähele panid. 

Projektist võeti osa mitmetel põhjustel, kõige rohkem toodi välja soovi hankida uusi kogemusi, tulla välja mugavustsoonist, koguda vabaainete punkte ja tutvuda võõra kultuuriga. 

Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja külastatud koolide vahel toodi välja väga palju erinevusi. Näiteks ütles üks Ungari koolis käinud treffnerist selle kohta nii: „Ohhhh, kui teistsugune seal oli. Koolimajast polnud võimalik välja minna enne tundide lõppu ja tunnid kestsid 45 minutit. Koolilõuna oli külm, seda  sai sööklas olevates mikrolaineahjudes ise üles soojendada, iga päev oli praad ja supp. Ungari õpilased ei pesnud enne lõunasööki käsi!?” 

Õpilased, kes külastasid Šotimaa kooli tõid välja, et kõik õpilased kannavad koolivormi, igal õpetajal on oma klassiruum, mida ta erinevateks tundideks ei vaheta ning samas koolis õpivad õpilased algklassidest kuni gümnaasiumiastmeni. Koolitoidu osas toodi välja, et söögid varieeruvad, kuid kõik tuleb ise osta. 

Saksamaal oli aga tegemist internaatkooliga, kus õpilased said ööbida. Ühe treffneristi arvates olid kooli õpetajad leebemad, kuid see-eest tundus, et sealsed õpilased väärtustavad ka rohkem õppimist. „Samuti pole minu teada Treffneris toimunud mõrva,” lisas üks programmis osalenu. 

Belgia kooli kohta ütles üks treffnerist nii: „Koolitoidu portsud olid suured. Samuti oli koolimaja hoone üpriski suur. Ühtlasi veedeti palju aega õues, kus oli suur sisehoov. Väga paljud käisid kooli kõrvalt tööl. Kehalise tunnid tundusid vahvad ja aktiivset eluviisi soosivad. Tavapärased transpordivahendid olid õpilaste seas mopeedid ja jalgrattad. Koolikell meenutas tuletõrjealarmi.”

Nii Saksamaa, Ungari kui ka Belgia kooli külastajad tõdesid, et tunnid olid lühemad. 

„Belgias lõppeb kolmapäeviti kool kõigil kell 12 ja huviringe (vist) ei toimu. Nad saavad ülejäänud päeva puhata, õppida.“

Kui soovid arendada sotsiaalseid oskusi, siis Erasmuse programm on just sinu jaoks, sest enamik osalejaid nõustusid, et projektis osalemine arendas nende kommunikatsiooni-, inglise keele ja orienteerumisoskusi. „Vahest pidi isegi peale eesti ja inglise keele veel kohaliku keele selgeks saama”.

„Ma sain aru, et kui mul on kunagi tulevikus laps, siis ma teen everything in my power, et teda mitte saata internaatkool. Oli näha kuidas õpilastel oli mingi armastuse puudus. Sain ka teada palju uusi sõnu, ning mis teha, kui sind unustatakse rongi maal, kus sa ei oska kohalikku keelt. Või tead ainult sõnu meemidest nagu Krankenhaus ja Krankenwagen.” Nii kirjutas Saksamaad külastanud õpilane, kui küsisime uusi kogemusi ning õppetunde, mida edasiseks eluks kaasa võtta. Teine õpilane tõdes aga eelnevalt mainitud olukorra kohta nii: „Kontrolli üle, et kõik sinu sõbrad väljuvad sinuga samal ajal rongist. Muidu võib juhtuda intsident.” 

Veel õpiti, kuidas mitte hinnata inimesi välimuse või esmamulje põhjal, kuidas saada hakkama teises kultuuriruumis ning kuidas mugavustsoonist välja tulla. Lisaks peeti oluliseks teiste perede elukorraldusega arvestamist, mis oli paljude jaoks uus kogemus. „Ma arvan, et uus teadmine oli see, et nädal aega teise perega elamist on paras väljakutse. Pole üldse nii lihtne neile enda piire seletada, ei saa kõike, mida Eestis iseenesestmõistetavaks pead.”

Šotlased ei olnud meie kooliga seoses eriti üllatunud, kuid nende silmis oli HTG koolimaja välimuselt väga vana. Tunnid tundusid neile veidi liiga pikad ja igavad ning vahetunnid liiga lühikesed. Nad ei kujutanud ette, kuidas igapäevaselt 75-minutilistes tundides vastu pidada. Eesti õpilased tundusid neile aga suhtlusaltid, soojad ja toredad, toodi ka välja, et meie õpilased on palju vähem telefonis.

“Teil on ikka väga hea lõunasöök siin, peaksite tänulikud olema,” väitsid ungarlased. Tartu linna nimetasid nad aga külaks.

Sakslased pidasid veidraks meie vaheaegade rohkust. 

NALJAKAD SEIGAD:

„Šotlased tulid siia täpselt siis, kui õues oli -15 kuni -25 kraadi. Neil polnud aimugi, kui külm see tegelikult on, seega pidin oma vahetusõpilasele kõigest väest selgeks tegema, et õhuke kevad-sügisjope ei ole kelgutama minekuks piisav. :D Kui õue jõudsime, vabandas ta, et oli üldse vaielnud.”

„Ungaris oli lõunasöögiks praetud saiapuru aprikoosimoosiga. See oli kogu lõunasöök.”

„Valmistasime sakslastele kama. Neile pakkus huvi, kas sellist ollust meile koolis ka pakutakse. Keskmine hinnang nende poolt oli 4/10.”

„Meie esimesel päeval Saksamaal unustas õpetaja Pajur minu ja veel ühe tüdruku rongi. Ma ei osanud ühtegi sõna saksa keelt ja tüdruk, kellega ma olin, oli liiga šokis, et midagi teha. Kõik, mis õpetaja Pajur meie abistamiseks saatis, oli screenshot saksakeelsest rongigraafikust,  mis teoorias oleks võinud meid tagasi tuua/viia. Lõpuks küsisin ma mõningatelt inimestelt inglise keeles abi ja nad kõik olid meie aitamisest väga huvitatud. Pean ka mainima, et mul on hea meel, et just õpetaja Pajur tuli meiega Saksamaale, ja ma ütleks talle isegi aitäh, sest ma õppisin, kuidas sellises olukorras käituda ja kuidas hoiduda paanikasse sattumast. See oli kindlasti meeldejääv seiklus, mida ma kunagi ei unusta.”

MIKS PEAKSID JUST SINA KA OSALEMA ERASMUSE ÕPILASVAHETUSE PROGRAMMIS?

„Jube tore viis minna reisile ja kohtuda uute inimestega, kellega heal juhul isegi pikemalt suhtlema jääd. Saad kogeda teistsugust kultuuri ja näha, kuidas teised elavad. Lisaks on see hea keelepraktika.”

„See on imeline võimalus enda suhtlemisoskust arendada. Muidugi arendab see ka tiimitööd, kuna igas riigis tuleb nädala jooksul projektitöö valmis saada.”

„Esiteks, sest kohtad nii palju toredaid inimesi. Peamine põhjus on siiski veel see, et see paneb sind enda kultuuri ja ajalugu väärtustama. Tekitab suuremat huvi selle vastu, kust tuled ja kes oled, et oleks võimalik teiste kultuuridega seda võrrelda.”