Kõik meie uued rebased on väga eriilmelised ja iga klass omamoodi huvitav. Uurisime, mida arvavad uute klasside õpilased ja nende klassijuhatajad kooli algusest.

UUED REBASED

Kui te võrdleksite oma klassijuhatajat loomaga, siis mis loom ta oleks?

A23 Surikaat.
B23 Kohutavalt meenutab ühte tegelast Simpsonitest, aga ma täpselt ei tea, keda. Selline
tüüpiline viiekümnendates aastates mehe soeng ja pikk nina. Ja Barbie ka kindlasti. Natukene on nagu tuhkurlase nägu.
C23 Pigem näriline, kas hiir või orav.
D23 Kaslaste perekonnast, selline väga sõbralik kiisu.
E23 Kohe kindlasti orav, siin ei ole küsimustki. Ta natukene kiirgab sellist orava energiat, asi pole ainult tema nimes. Kiire, käbe, prillid – väga orava moodi.


Mis olid teie muljed, kui oma klassi esimest korda nägite?

A23 Väga tore ja vaikne, klassijuhataja tundus tore, lõbus ja kaunis.
B23 Kõik tundusid väga toredad inimesed ja natukene nohikud, poisse tundus liiga palju ja klassijuhataja tundus ka hästi tore. Ta teeb südamega tööd ja eriti äge oli see, kui ta esimestel koolipäevadel meile helistas ja küsis, kuhu me eksinud oleme.
C23 Kõik teised on targemad. Klassijuhataja tundus väga hooliv.
D23 Kõik olid väga sõbralikud, aga nii võõrad, palju tüdrukuid.
E23 Selline tunne, et meist ei saa kunagi ühtset klassi, et kõik juba natukene
tundsid üksteist, aga mõned olid üksinda. Siiski on algne arvamus
väga petlik ning nüüd on parem, meie klass on parim.


Mida te kolme aasta jooksul teha loodate ja plaanite?

A23 Lõpetada ja õppida ning üks üritus tuleb ära võita.
B23 Targaks võiks saada ja ellu võiks jääda. Koos jõuame lõpuni.
C23 Hästi oluline on see, et meie klass oleks kolme aasta pärast nii ühtne, et saaks korraldada kokkutulekuid ja koosviibimisi, et peale kooli suhtlus ei katkeks.
D23 Suured, gigantsed plaanid, suured peod.
E23 Et kõik saaksid ikka hästi läbi ja et kui me kunagi peaksime klassikokkutulekul ühe laua taga istuma, siis ei oleks nördimust. Et oleks ikka tore tunne ja hea olla.


Mida te soovite lisada?

A23 Keemia kui õppeaine on suur probleem.
B23 Koolitoit on huvitav, kana ei pea supi sees ära püreestama ja supid on külmad. Aga kool on väga puhas, rohkem võiks pinke olla, et ei tekiks kiusatust aknalaudadele istuda. Ja Uve ning etiketiõpetus on ka väga toredad. ELAGU TREFFNER!
C23 Probleemiks on söök ja söögivahetund, mõni päev on ikka väga huvitav lähenemine toidule.
D23 „Kokkuhoidev eriliste inimeste kamp, tulevikus rikkamad kui eales Donald Trump!“
E23 Eks neid pidusid ikka on korraldatud ka juba.



UUED KLASSIJUHATAJAD


Kui Te võrdleksite oma klassi loomaga, siis millise looma moodi nad oleksid?

Siim Oks: Nagu koerad: uudishimulikud, sõbralikud ja natukene sõnakuulelikud ka.

Marcus Hildebrandt: Ei saa öelda, et siin on üks kindel loom. Siin on esindatud
terve loomariik. Või on nad Hunt Kriimsilmad, kellel on üheksa ametit.

Eha Paabo: Kuna olen nn koerainimene, seostaksin oma klassi loomadest just koertega. Meil on klassis isepäiseid taksitüdrukuid ja -poisse, enesekeskseid šotlasi (šoti terjereid), nunnusid spanjeleid, ülekeeva energiaga intelligentseid Šoti lambakoerasid, ujedaid tollereid, graatsilisi hurtasid, soliidselt rahulikke labradore jne.

Kerli Orav-Puurand: Ikka oravad.

Karin Soodla: Kassid – endaga rahulolevad, väärikad ja iseteadlikud.


Millised erinevused või sarnasused on Teie eelnevate ja praeguste kasvandikega?

Siim Oks: Eelmise klassiga küllaltki sarnased: hakkajad ja iseseisvad.

Marcus Hildebrandt: Hetkel tunduvad nad natuke tagasihoidlikumad kui minu eelmine klass. Nad on pigem rahulikumad ja vaatavad, kuidas asjad kulgevad. Aga see on positiivne. Saatus on mind alati soosinud, tunduvad väga-väga toredad inimesed.

Eha Paabo:
Erinevusi: poisse on praeguses klassis vähem (eelmises 15, praegu 12); muusikaga tõsisemalt tegelejaid rohkem kui eelmises klassis.
Sarnasusi: sportlikud, üksteisega arvestavad ja hoolivad noored inimesed; väga motiveeritud hästi õppima.

Karin Soodla: Hea klassisisene kliima, st pole sellist ussitamist. On küll lähemad ja kaugemad sõpruskonnad. Kõik suudavad teineteise kõrval aktsepteeritavalt eksisteerida. Sõbralikkus, soojus ja valmisolek koostööks. Erinevus on see, et sellist võistlus- ja võitlusjanu on teistest vähem. Oluline on kõiki oodata, et keegi ei jääks maha ega tunneks ennast halvasti ja et osavõtt on ka tore ja võit ei ole nii tähtis. Sõbralikumad.

Kerli Orav-Puurand: Eelnevate humanitaarklassidega väga sarnane selle poolest, et kõik on eriilmelised ja kõige suuremaks huviks ei ole neil matemaatika, kuid see ei tee nendest halvemaid inimesi, vaid pigem vastupidi. Väga erinevad õpilased moodustavadki üheskoos huvitava ja väärtusliku klassi. Erinevusi on praegu veel raske välja tuua, aga on tunda teatud erinevusi õpilaste omavahelises suhtlemises.


Millised olid Teie esimesed muljed nähes uusi kümnendikke?

Siim Oks: Ootusärevus, positiivsed muljed.

Marcus Hildebrandt: 1. septembril ma nägin oma klassi esimest korda, seega ma ei tundnud neid ju üldse. Algul tulid mõned poisid, kes kohe andsid kätt ja olid väga viisakad. Nad jätsid mulle kohe väga hea mulje.

Eha Paabo: Väga armsad, särasilmsed, veidi ootusärevad, piisavalt enesekindlad noored! Et neil ka kolme aasta pärast silm säraks ja ootusärevus oleks asendunud sisemise rahuloluga ning teadmisega, et kõik on võimalik, kui väga tahta!

Karin Soodla: Hea lastetoaga, palju ilusaid lilli, sõbralikud, soojad ja suhtlemisaltid ning see ei ole kuidagi
praegu kehvemaks läinud.

Kerli Orav-Puurand: Elevus, ilusad noored inimesed. Mõtted, kas me saame omavahel hakkama.