Hugo Treffneri gümnaasiumis on juba üle kuu aja üleval olnud Marta Palmiste praktilise töö raames valminud kunstitööd. Iga joonistus käsitleb üht emotsiooni: vastikus, raev, kahetsus, kurbus, rõõm ning rahulolu.
Tere, Marta! Su tööd on emotsionaalselt väga laetud ning kujutavad tooreid ja filtreerimata tundeid. Kui isiklikud need tööd sulle on ning kas sinu kunst on üldiselt rohkem isiklik või peegeldab see laiemaid sotsiaalseid teemasid?
Need tööd on päris isiklikud, kuna iga joonistatud emotsioon on tulnud mu enda mõnest kogemusest või läbielamisest. Üldiselt on ka mu kunst rohkem isiklik.
Kas ja kuidas sa tahaksid mõjutada oma tööde vaatajaid? Missuguseid mõtteid sa sooviksid nendes tekitada?
Tavaliselt saan inspiratsiooni enda tunnetest või teatud olukordadest.
Ma ei taha otseselt kedagi mõjutada, aga ma loodan, et mu joonistustest on näha neid emotsioone ja võib-olla panevad need kedagi mõtlema, et kas ta näeb sama või tekitab see hoopis mingisuguseid teisi tundeid.
Mida tahaksid edasi teha? On kunst sinu jaoks pigem hobi või näed ennast tulevikus professionaalse kunstnikuna?
Kindlasti tahaksin ka oma tulevikku siduda kunstiga. Juba mõnda aega on olnud mõte, et võiks äkki tätoveerimist proovida, kuna mul on suhteliselt isikupärane stiil, siis oleks tore seda päriselt kuidagi ära kasutada. Nii et loodan, et kunst ei jää ainult hobiks.
Kasutad väga omapärast ja ekspressiivset joonistusstiili. Miks valisid just sellise tehnika oma tööde tegemiseks?
Ma olin mõndasid joonistusi näinud sellises stiilis ja need väga meeldisid mulle ning kuna varsti pidin ma tegelema hakkama oma praktilise tööga, siis mõtlesin, et oleks hea selle raames seda stiili endas arendada.
Foto: Marta Palmiste
Kommentaarid