Vargus või lohakus?
Sa oled juhtumisi neiu ja Sa unustad juhtumisi teksad või seeliku pärast kehalist kasvatust selga panna, sest kell on kindlasti tundi helisenud ja Sul ei ole veel juukseidki föönitatud, ning nii tormadki palja tagumikuga järgmisesse tundi! Hiljem riietusruumi tagasi minnes unustatud hilpu pole, otsi kust tahad. Ilmselt on keegi kade suguõde selle enda kotti toppinud ning uhkeldab sellega järgmisel Illusioni pildil. Oled vihast roheline ja trambid riietusruumist välja (endiselt palja tagumikuga), lubades, et nende kallite Dolce&Gabbana teksaste pärast tuleb kord veel verd valada. Kuid kuhu kadunud asjad tegelikult kaovad?

Palun viige nad ära!
On teada, et asjad siiski ise minema ei jaluta ja kui, siis vaid õige lähedale – 21. kappi, mis ainsana kõigist riietusruumi kappidest seisab lukus. See kapp on spetsiaalselt asjade jaoks, mis jäävad pärast tunde või õhtuseid trenne riietusruumi laokile. Need korjab kokku kehalise kasvatuse õpetaja ning paneb kappi ja kõigil on õigus ja lausa kohustus oma asjadel järel käia, sest vastasel korral ei mahu kõik kadunud asjad enam kappi ära ja teiseks visatakse  teile kallid esemed õppeaasta lõpus lihtsalt minema (muidu ei mahu järgmise aasta asjad omakorda ära).

Sisukas
On lausa müstika, kuidas nii väiksesse kappi mahtus taoline sülem asju. Jah, ma teadsin, et seal kapis kindlasti leidub „midagi“, aga seda, et riided sealt kapist lausa välja voolavad või kallale tahavad tulla, ma ei oodanud. Nimelt oli vaatepilt järgmine: kaks murdumisohus riidepuud täis erinevaid dressipluuse ning nende all vabalt hunnikus lühemaid ja pikemaid dressipükse, T-särke, botaseid ja ketse ning nende vahel oskuslikult laotud erinevas mõõdus ja värvis vannilinad. Kapi ülemine riiul oli lausa lookas erinevatest pesuvahenditest – esindatud olid vist kõik kosmeetikafirmad. Imestust pälvis tõsiasi, et keegi oli terve kehalise koti kooli unustanud – kus sfäärides hõljuvad küll teie peakesed, noored neiud? Küll aga ei saa unustamises süüdistada vaid neidusid, ka noormeeste kadunud asjade kapp oli pungil riideid ning ülemisel riiulil paistsid silma püksirihma ning isegi vihmavari – ilmselt paistis pärast trenni või tunde päike ning varju ei olnudki enam vaja!

Aarded
Selleks, et suurest segadusest mingitki aimu saada, pidasime (mina ja õpetaja Anneli Saarva) õigeks kõik asjad kapist lihtsalt välja tirida ja siis üles rivistada. Nii ka tehti! Ja mis selgus?

Püksid – olemas, pluus – olemas, sokid – olemas. Võid väljuda!
Minuga koos riietusruumi sisenenud õpilased imestasid leitud asjade hulga üle ning nii mõnigi tuli asjadesse tuhnima, lootuses, et ehk on seal ka midagi temale kuuluvat. Mida küll aga peaks nende riietega äraviskamise asemel tegema? Arutlesin selle teema üle kaasõpilastega ning peale lastekodule andmise ei tulnud kellelgi ühtegi briljantset ideed.
Küll aga saab sellist olukorda hõlpsalt ennetada: pärast riietusruumist lahkumist kontrolli üle kapp (ka ülemine riiul!), pink ja nagid, kuid kui kodus asju pesumasinasse visates tundub spordikott kahtlaselt tühi, ära pelga kehalise kasvatuse õpetajatelt kapi võtit küsida. Te ei kujuta ettegi, kui hea meel neil on!