See armas naerusuine tädi valvelauas on töötanud meie koolis juba 50 aastat. Jah, just pool sajandit täitus sel sügisel Maia Käppal meie kooli seinte vahel. Need aastad pole aga veninud, vaid lennanud linnutiivul, sest meie kool on koht, kuhu on alati hea tulla.
Staažikas ajalooõpetaja
Ilmselt paljudele tänastele treffneristidele üllatuseks on Maia Käppa töötanud meie koolis ka õpetajana. 2009. aastani oli ta ametis ajalooteadmiste jagamisega. Aastaid tagasi oli kool hoopis teistsugune. Nagu staažikas õpetaja ütles, siis mürtsu oli rohkem. Polnud kool veel puhas gümnaasium ja lapsi oli igas vanuses. Õpilased kandsid vormiriietust ja polnud nii avatud kui praegu. Nõukogudeaegne kord pani piirid paika ja noored ei saanud ennast mingil juhul nii vabalt tunda ja väljendada kui praegu. Koolimaja oli ka palju lagunenum. Igalt poolt oli vaja korrastada. Nüüd on lausa lust näha, kuidas iga väike viga parandatakse loetud päevadega ära.
Treffnerist on eneseteadlik ja motiveeritud
Kui rääkida treffneristidest, siis muutub Käppa nägu rõõmsaks ja suule tekib uhke naeratus. ’’Treffnerist on eneseteadlik ja tuleb gümnaasiumi kindla sihiga,’’ ütleb ta. Võrreldes nõukogudeaegse õpilasega on koolipilt kindlasti kirjum, aga see on ainult rikastav – üksluisus pole kunagi hea. Õpilased on viisakad ja austavad teisi. See on olulisem sellesks, et üks kool toimiks. Ilma austuse ja teineteise aitamiseta ei jõua mitte kuskile.
Meelispaigaks humanitaaraineteõpetajate ruum
Maia Käppal on koolis üks koht, mis tekitab temas eriti hea tunde. See on ruum, kus pesitsevad talle kõige lähedasemad – ajalooõpetajad. Aktustepäevadel käib ta just seal ruumis koolikella helistamas ja sama ala õpetajatega juttu puhumas. Tema sõnul on kõigi õpetajate vahel hea aura.
Ajalooõpetaja valvelauas
Kui Maia Käppa 2009. aastal otsustas kriidi tahvlinurka jätta, pakkus saatus talle ikkagi töökohta Treffneris. Ta asus tööle poole kohaga valvelauas ning ei oska oma elu enam ilma tööta ette kujutadagi. Nagu ta naljatades 2009. aastal ütles, on ta nüüd juhtival kohal. Käppale meeldib valvelauas töötada, sest saab kõigel ja kõigil silma peal hoida. Näeb vilistlasi, lapsevanemaid, endisi kolleege ja uusi noori. Maia sõnul tekib suur tahtmine tööle tulla alati pärast mõnda kodus oldud päeva. On ju nii tore näha neid toredaid inimesi.
Kommentaarid