See oli viis aastat tagasi panid, kui vilistlased panid pead kokku. Milleks? Selleks, et järgmiseks juubeliks oleks uus ja uhke tiibklaver meie kooli aulas. Jürgen Jõgeva ning Tiiu Voort juhtisid vägesid. Asutati uue klaveri fond. See „järgmine“ juubel on nüüd kätte jõudnud ning tookordne eemärk on nüüdseks reaalsus ja käega katsutav.
Jürgeni enda üleskutsest võetud read: Ühe inimese jaoks päris palju päevi, kuid meie koolile, millel loodetavasti veel hulk kümnendeid ees, polegi see nõnda pikk aeg. 120. juubel oli selgelt aeg, mil ma väga ei süvenenud sellesse, mida Treffneri kool mulle anda võiks, kuid 5 aastat hiljem, siis juba vilistlasena, hakkas tänutunne maad võtma küll. Ja nõnda ühes vilistlaskoori proovis jõudsime mõttekaaslastega aulas ideeni, et kooli vana, värisevail jalgel klaver vääriks puhkust. Ja sel samal, 125. juubelipeol hõikasimegi Vanemuise lavalt maha üleskutse ühisel jõul koolile uus klaver soetada.
Iga väärikas kooliaula võiks omada ka väärikat tiibklaverit. Uued helid meie kooli aula ukse tagant kostuvad peagi sellelt klahvpillilt – uuelt Estonia mustalt klaverilt, mis kogumisfondi abiga ja toega on juubelinädala lõpuks koolimajas kõigile vaatamiseks. Usun, et keegi ei väida vastupidist: see on üks korralik kingitus igale 130. sünnipäeva pidavale koolile. 373 annetust on tehtud ja kindlasti tuleb neid veel, kuid sellest piisas, et üsna võimatu misioon võimalikuks saaks. „Majanduslik olukord nende viie aasta jooksul pole olnud kiita, kuid õnneks on südamega ette võetud tegevus jõudnud lõpule,“ ütles direktor Ott Ojaveer. Annetajaid oli indiviididest klassideni ning kevadkontserdi tuludest jõululaadani. Kõik aktsioonid panustasid suuremal või väiksemal määral. Direktori sõnul oli ka annetajaid, kellelt saabus arvelduskontole igal kuul teatud summa. Kõige suurema panuse andis aga 1940. aastal lõpetanud Hans Ants Pakler, kelle testamendi järgi annetas meie vilistlane koolile vanas rahas 100 000 krooni. Sellest väga suur osa läkski Pakleri lähedaste nõusolekuga klaverifondi. „Kõik annetused, olgu need suured või väiksed, tegid koolile uue klaveri ostu üldse võimalikuks,“ ütles direktor.
Nagu Jürgeni Jõgeva isegi küsis, kas see on siis ikka vajalik investeering? Ott Ojaveeri arvates on üksjagu suuri asju valmis. Klaveri nende hulgas. Kui rääkida, mis kõik juba ellu on viidud, siis selle kõige üle on väga hea meel. „Õpetajate tänutööpreemia elab, Mauruse stipendium elab, viie kooli võistlus elab, mille stipendiumi eest vastutavad samuti vilistlased ja nii edasi“. Neid tegusid on palju. Klaver oli üks suur „asi“, mis võeti ette just tänu vilistlaste initsiatiivile ja kogu kooliperel ja juhtkonnal on ääretult hea meel, et hoolekogu ning vilistlaskogu teeb ja toetab oma endist kooliepere nii aktiivselt. „Teatud sümbol – aula ja klaver võiksid käia kokku. Seda enam, et meie aula seinal ripub omariikluse nurgakivi.
Kooli uue klaveri jaoks pühendatakse 6. detsembril pärast sünnipäeva jumalateenistust uue klaveri avakontsert. Uuel klaveril saab esimesed suuremad palad ette kanda meie enda vilistlane Karel Vähi, kelle sõnul tahab ta klaveripaladega uut klaverit võimalikult mitmekülgsena ja erinevates situatsioonides näidata. Esitusele tulevad palad on peamiselt Eesti autorite looming. Karel tahab nii mõneski kohas seostada helikeele just Tartu ja meie kooliga. „Vana klaver saab uhkelt ära saadetud ja uus vastu võetud,“ ütles viimaseid ettevalmistusi tegev vilistlane. Direktori sõnul saavad kõik uut klaverit uudistada 7. detsembril, kui kooli uksed on kõigi jaoks avatud kella 14:00 -18:00ni. Mis saab aga palju näinud ja palju mängitud praegusest klaverist, pole täpselt veel teada. Muusikaõpetaja Ülle Keerbergi sõnul võiks see minna auditooriumisse või muusikaklassi, aga enne selle paika panemist oleks vaja klaveri jalad stabiilseks muuta, et selle transport oleks võimalikult valutu. Vana klaveri aeg aulas sai selleks korraks ümber, kuid helisid saab sellest pillist veel kätte küll ja veel. Musitseerijad – otsige vaid teed muusikani ja kool annab võimaluse neid ka teistega jagada!
Kommentaarid