Täiesti tavaline inimene

Alates sellest sügisest on Treffneri inglise keele õpetajate seltskond saanud uue liikme Erika Hundi näol.

Rääkides õpetaja Hundile ideest kirjutada temast Miilangusse persoonilugu,  oli vastuseks kindel „ei“. Hiljem aga selgus, et tema peamiseks ettekäändeks oli austus ja lugupidamine kolleegide vastu. Pika ja väärika ajalooga koolis on ju rohkesti õpetajaid, kellest kirjutada.

Kes on erika hunt?

Vanasõnadest tuntud hunti minus ei leia. Olen täiesti tavaline inimene. Olen kuulaja ja mõtiskleja, kellele ikka veel meeldib maailma avastada.

Juba kohanenud kooliga

Mind on siin hästi vastu võetud. Kolleegid on sõbralikud ja abivalmid. Õpilased on töökad ja viisakad. Tunnen, et olen sattunud õigesse kohta. Õppetöö korraldusega olen samuti ära harjunud ja ei eksi vist majas ka enam ära, mis alguses  üsna võimatu tundus.

Aktiivne läbi elu

Olen sündinud Läänemaal, õppinud Pärnus. Lasteaias ma ei käinud, kasvasin  vanaema hoolsa pilgu all. Koolis olin üsna aktiivne õpilane. Tegelesin spordiga, tantsisin, laulsin kooris, osalesin kunstiringis ning isegi kirjutasin luuletusi (mõni üksik on isegi avaldatud). Samal ajal olin  hea õpilane. Tagasi vaadates imestan, kuidas aega jagus, et kõigest osa võtta. Tartusse sattusin  parima sõbranna eeskujul, kes tuli Tartu Ülikooli meditsiini õppima.
Praegu meeldib mulle matkata, aga vaid tasasel maal. Mägedesse ei kipu, sest kardan kõrgusi. Aga Eesti rabades olen hoolega ringi käinud. Suvel sõidan meelsasti nii ratta kui rulluiskudega.

Treffnerisse tulek

Olen olnud Tartus õpetaja juba päris mitmeid aastaid. Töötasin enne Kivilinna Gümnaasiumis, elasin toona sealpool linna. Elus tuleb ikka muutusi ette. Minu selle aasta suurimaks muutuseks on töökoha vahetus. Olen õnnelik, et nii juhtus.

Armastus inglise keele vastu

Inglise keel on mulle väikesest saadik väga meeldinud. Seda eriti tänu mu ühele tädile, kes omal algatusel inglise keelt õppis  ning  osaliselt tänu millele oli tal võimalus Nõukogude Liidust lahkuda. Kuna minu lapsepõlves oli ühiskond võrdlemisi suletud, siis oli mul vaid läbi tädi kogemuse võimalik  saada teada, mis väljaspool NSV Liitu, toimub.  Käisin inglise keele klassis ning pärast keskkooli asusin õppima inglise filoloogiat. Ülikooli lõpetamise järel sain inglise keele õpetajaks ning olen väga rahul.

Õpetaja – unelmate amet

Õpetajaks saamine ei olnud eesmärk  omaette, vaid amet tuli koos armastusega inglise keele vastu. Tegelikult on õpetamise peamine omapära koos õpilastega õppimine. Õpetajana võin öelda, et oleme oma ametis väga omakasupüüdlikud. Uudishimu toob iga päevaga teadmisi juurde.
Riskialdis või hulljulge ma ei ole. Usun, et tasakaalukus  ja rahulik meel on eestlastele iseloomulik. Arvan, et igas õpetajas peaksid need jooned olemas olema. Tasakaalukus ja rahulik meel on aidanud mind ka oma laste kasvatamisel.  „Tark ei torma“  on  meie pere lemmikvanasõna.