Selleks, et teha natuke eeltööd, kirjutasin otsingumootorisse Google.com nime Taavet Kutsar ning leidsin sealt tema blogi, spordivõistluste ja olümpiaadide tulemusi, tema tehtud kunstiteoseid, luuletusi ja palju muud. Kes siis lõpuks ikkagi on 12.B klassi õpilane Taavet Kutsar?
Kuidas sul hetkel koolis läheb?
Selline teise perioodi aeg, kiire ei ole. Abituriendi elu on tunduvalt lihtsam. Pigem proovid leida päeva, kus midagi õpid. Minu arvates on 11. klass see, kus toimub enamus õppimisest.
Missuguseid raskusid kool sulle valmistab?
(Raputab mõtlikult pead.)
Vist ei valmistagi. Senikaua kui sa oled avatud kõige suhtes ja kuulad, mida inimesed räägivad, siis ma ei näe, et midagi väga rasket oleks. Hinnetega on ka õnneks kõik korras. Matriklit vaadates on perioodis üks kuni kaks nelja, ülejäänud viied. Konkreetset tundi, mis ei meeldiks, ka nagu pole. On küll teatud perioode ainetes, mis mulle ei meeldi, aga ainet ennast mitte. Ma olen jõudnud selle teadmiseni, et ma üritan kõigest võtta nii palju, kui saan.
Sa tegeled ka sõudmisega. Kuidas sellel alal hetkel läheb?
Selle suve keskel tulime Eesti meistriks. Viimasel ajal on aga sõudmine jäänud tagaplaanile. Hetkel teen trenni kuskil 4-5 korda nädalas. Suvel kui on veetreeningud, siis on trennid iga päev, kaks korda päevas. Laagrites veelgi rohkem. Kuna talvisel ajal veetrenne teha ei saa, siis ma mängin koolis korvpalli, käin jooksmas ja tõmban ergomeetrit. Hetkel läheb sõudmises kuues aasta.
Kas sõudjate puhul kehtib vanasõna: „tasa sõuad, kaugele jõuad.“?
Ei. Meil on isegi omad versioonid selle kohta: „Kui tasa sõuad, siis õigel ajal kohale ei jõua“ või „Kui tasa sõuad, siis sa kaotad“. Kui võtta kaudses mõttes, siis küll.
Oled pärit hoopiski viljandist. Mis oli kõige raskem Tartusse tuleku juures? Kuidas muutis kolimine treeninguid?
Esialgu oligi kõige raskem see, et trennirutiin muutus. Kui Viljandis tegime grupiga trenni, siis oli ennast motiveerida lihtsam kui tehes seda üksi või kahekesi. Siiamaani võistlen ma ikkagi Viljandi alt. Meil on väga toetav treener, tänu kellele on meil võimalus trenni teha jõusaalis ja siia Tartusse on toodud ka paat, millega võimalusel veetrenne teha. Eluolu suhtes ma ei oskagi öelda, mis kõige raskem oli. Olen eluaeg olnud üsna iseseisev. Kümnendast mäletan ainult positiivset.
Kas sul oli juba põhikoolis kindel siht tulla Treffnerisse?
Jah, mul oli juba kas kaheksandas või seitsmendas plaan, et ma tahan Tartusse minna. Kooli valikus polnud ka küsimust, Treffner oli üks kindel siht ja nii ta läks. Sisse saamine läks ka muretult, sest ma sain matemaatika ja füüsika olümpiaadil vabariiki. Õde on mul samuti Treffneri lõpetanud, nii et mingis mõttes võib öelda, et astun tema jälgedes. Minu jälgedes astub omakorda noorem vend, kes õpib hetkel kümnendas.
Kas võib öelda, et sa oled läbi ja lõhki reaal?
Mulle ei meeldi selline lahterdamine. Ma üritan olla natuke kõike. Jah, mulle väga meeldivad matemaatika ja füüsika, aga samas meeldib ka väga lugeda, kirjutada ja kunstiga tegeleda. Ma katsun loovat ja loogilist poolt mitte vastandada.
Mainisid, et sulle meeldib kirjutada. Räägi sellest natuke lähemalt.
Aktiivselt ma ei kirjuta. Seda ei ole, et nüüd mõtleksin: „Okei, nüüd hakkan kirjutama!“, kuid see ei tähenda, et ma seda üldse ei teeks. Miks ma aktiivselt ei kirjuta on see, et ma ei leia aega selle jaoks, mõtteid oleks muidu küll. Pigem eelistan ma arutlevaid tekste kui proosat ja luulet, kuid kirjutan neid ka. Näiteks eelmine aasta kirjutasin Miilangusse luuletuse Priidu Beierist. Kunagi pidasin ka aktiivselt blogi, kahjuks on see unarusse jäänud.
Kui palju sa kunstiga tegeled?
Mul on väga kahju, et ma maalimisega nii vähe tegelen. Viimati hoidsin pintslit käes umbes 4 aastat tagasi. Kõige rohkem teen digitaalset kunsti. Joonistan aga küll. Kui mul parasjagu on igav, siis ma võtan pliiatsi kätte ja hakkan joonistama, aga otseselt aega ma selle jaoks ei planeeri. See on lahe tegevus ja tahan selles vallas ka ennast ikka vormis hoida.
Oled ka kolme põrsakese liige. Mida sa seal täpsemalt teed?
Kui ma nendega kevadel liitusin, siis ma tegin kaasa esinemistel. Seejärel hakkasime koos Londonisse minekuks valmistuma. Tol ajal tegin ma rohkem sellist disainitööd, olin n.-ö. disainer. Sügisel võtsin ma üle kliendihaldaja tööülesanded ehk inimene, kes vastab kõnedele ja meilidele ning suunab inimesed õigetesse kohtadesse. Kliendihaldaja töö andsin ma üle ja hetkel oleme kolmekesi juhatuse liikmed. Inimesed, kes võtavad vastu otsuseid, tegelevad firma arenduse ja turundusega ja teevad ka vajalikke juhutöid.
Mis on sinu tulevikuplaanid?
Ma tahan minna edasi õppima ehitusvaldkonda, kas arhitektiks või inseneriks. Arhitektuur on mulle kogu aeg huvi pakkunud, mulle
meeldib vaadata ilusaid maju (naerab). Ma leian, et see on midagi, mis ühildab minu reaal- ja humanitaarpoolt. Kuhu seda nüüd õppima minna, see on iseasi. TTÜ-s on ka arhitektuuri eriala olemas, aga mõtted liiguvad ka välismaa suunas. Hetkel pakuvad huvi Briti ülikoolid. Praegu on selline moment, kus on veel kõik otsad lahti. Võib juhtuda, et ma olen järgmine aasta hoopis sõjaväes.
Millisena näed spordi tähtsust enda tulevikus?
Sõltub sellest, kuhu ülikooli ma lähen. Kui ma lähen kuhugi Briti ülikooli, kus sõudmine on au sees, siis ma usun, et ma tegelen sellega edasi. Siiski ma arvan, et see jääb pigem selliseks pühapäevahobiks. Ma arvan, et minu sportlaskarjäär kulmineerub seal, et ma ei pürgi tipu poole, vaid teen seda selleks, et vormis püsida. Ma võin siin Eesti noortetasemel võitja olla, aga kohe kui ma lähen maailmatasemele, juba meesteklassis, siis seal ma ei ole momendil nii konkurentsivõimeline. Usun, et mulle on muul alal rohkem antud kui sõudmises. See, mis ma olen saavutanud, on pigem tulnud raske tööga kui andega.
Kui palju on sul vaba aega ja kuidas sa seda sisustad?
Vaba aega, kus niisama passida mul väga pole, aga ega ma seda ei igatse ka. Kui sul on kogu aeg midagi teha, siis on elu palju põnevam. Kui sa midagi teed, siis sa ka jõuad seda teha. Tihtipeale on inimestel rohkem aega, kui nad arvavad.
mida sa soovid enda koolikaaslastele ja õpetajatele jõuludeks?
Soovin, et tehke oma jõulud natuke teistmoodi, kui need on seni olnud, või lihtsalt millegi poolest veel erilisemaks.
Millised on sinu uusaastalubadused?
Lubadus on see, et ma teen kindlaks, mida ma pärast kooli peale hakkan. Ahjaa! Sümfooniaorkestri kontserdil tahan ka ära käia, sinna ma pole veel jõudnud.
mida sa teistele soovid uueks aastaks?
Avastage, kui mõnus on tegelikult koolis olla. Mitte just tundides, vaid selles majas. Mida rohkem ma siin olen ja mida lähemale jõuab hetk, et ma ei saa siin enam olla, seda rohkem meeldib mulle viibida siin koolis. Ma avastasin seda selle aasta esimese perioodi arvestuste nädalal, kui mul oli arvestuse ja trenni vahel vaba aega ja ma läksin puhkeruumi magama. Puhkeruum ja raamatukogu on ägedad kohad! Üks äge koht on veel ajalooõpetajate puhkeruum, millest keegi väga ei tea. Koolimaja peal on veel igasuguseid põnevaid kohti. Tehke endale challenge need kohad välja uurida!
Kommentaarid