Õpetaja, millega kimad?

Koolihoovi manööverdavad sisse Madis Reemann ja Uve Saar. Reemann annab Saarele teed. Temal on Jalkswagen. Millised on meie õpetajate sõidukid ning kas õpetajatepalk võimaldab autoostu? Uurisime maad.

Õpetaja Siim Oksa jaoks olid auto ostmise juures kõige tähtsamad hind, kütusekulu ja mahutavus. „Kuna sõidan palju, siis jäidki valikusse diiselmootoriga mudelid,“ kommenteeris õpetaja autoostu. Olulised on ka välimus, mugavus ja ruumikus. Oma praeguse auto miinusteks peab ta seda, et mürasummutust võiks natuke rohkem olla. Siim Oksa unistuste auto on Aston Martin DB9. Õpetaja sõnul on oluline, et auto pakuks ka sõidunaudingut. Lisaks on väga oluline audiosüsteem, kuna auto on tema jaoks peamine muusika kuulamise koht. Kuna kodu asub niivõrd linnast väljas, siis ilma autota ei kujuta elu väga ettegi. „Auto ostmise juures oli huvitav see, et olin üks esimesi, kes sai Tartus kätte universaalkerega KIA Ceedi. Päris pikalt sain sõita nii, et vastu ei sõitnud ühtegi samasugust,“ meenutas õpetaja autosõitu. Siim Oksa sõnul auto üleval pidamiseks puhtalt õpetajapalgast ei piisa, aga pere peale saab kenasti hakkama.

Õpetaja Madis Reemann on truu jalgrattale, mis on teda teeninud juba viimased 11 aastat. „Mulle kinkisid ratta minu väga ammused õpilased 50. aasta juubeliks,“ meenutab õpetaja. Load on Reemannil täitsa olemas, aga õpetajapalk ei võimalda autot osta. „No mõelge ise! Viimasel aastal tõusis õpetajapalk 3,83€ kuus. Võite ise arvutada kaua kulub, et auto ostmiseks raha koguda,“ põhjendab ta, miks on valiku teinud ratta kasuks. Madis Reemann räägib rahulolevalt, et autost ei tunne ta ka suurt puudust. Ainsaks mureks on see, et kuna õpetajal on palju lapsi ja lapselapsi, siis nendega sõitmiseks võiks mingisugune sõiduk siiski olla. Reemann on rattaga ülimalt rahul, küll aga tekitab probleeme ilmastik, mis sõitu ikka vahel piirab. Õpetaja sõnul on kõige kehvem aastaaeg sügis, sest siis sajab palju vihma ja sõita on vilets. „See aasta oli rattavaba ainult üks kuu. „Jaanuari alguses lõpetasin sõitmise, aga veebruaris sain uuesti alustada, sest ilmad olid nii head!“ rõõmustab ta. Kui rattaga sõita pole võimalik, siis käib ta jalgsi või taksoga. „Olen välja arvutanud, et minu sõiduvajaduste juures on odavam sõita pigem taksoga, kui osta auto. Milleks osta auto, kui on võimalus sõita juba koos juhiga?“ naerab Reemann. Igapäevane teekond tööle ja tagasi on kokku 15 kilomeetrit, mida õpetaja Reemann rõõmuga ratta seljas läbib.

Uve Saare lemmikmargiks on vaieldamatult Audi. Auto ostmiseks kulus ligi pool aastat, et leida just vastava varustusega ja parima hinna-kvaliteedi suhtega masin. Autol on automaatkäigukast, et ka abikaasa oleks nõus vahel tema autoga sõitma. Oluliseks asjaoluks masina soetamisel oli ka nelikvedu, kuna talved võivad olla meil üsna lumised. Kõige enam hindab aga härra Saar auto juures vaiksust ja sujvust. Suurimaks miinuseks peab suurt kütusekulu. Mõned aastad tagasi, pärast eelmise auto maha müümist proovis ta liigelda ka ilma autota ja soetas omale jalgratta, kuid tunnistas, et elu planeerimine osutus üsna raskeks. Teiste transpordivahendite seas hindab Saar ka bussi ja rongi. „Talinnasse sõidan ma väga hea meelega bussi või rongiga,“ lisas ta. Kooli parkimiskorralduse kohta polnud huvijuhil midagi ette heita.“Tuleb vaid sissesõitmise nipp kätte saada, kuid väikseid plekimõlkimisi on ikka ette tulnud. Mõned korrad on rõivistu käsipuu maha sõidetud ning seda me lõpuks tagasi ei hakanud panemagi. Samuti on sissesõidul üsna tihti seinalt krohv maas.“ Parkimisel on iga päev autoga tööl käijatel omad kohad, harvem parkijad pargivad sinna, kuhu mahub.

Õpetaja Priit Parisoo jaoks oli autot ostes kõige olulisem see, et masin oleks hea, väike, ökonoomne ja töökindel, kuna sõidetakse põhiliselt linnas. Toyota Yaris vastas kõikidele nendele omadustele. Oma auto juures peab õpetaja ka oluliseks välimust. Miinuseks on ebastabiilsus maanteel, kuna tegu on linnaautoga. Õpetaja Parisoo jaoks on auto vahend liikumiseks punktist A punkti B, mingit staatust see ei näita. Oma elu ilma autota kujutaks ette väga kenasti, jalgsi või ühistranspordiga liikumine ei tekitaks probleeme. Koolis parkimise juures tekitavad pahameelt nn külalised, kes ei ole kursis parkimiskorraga. „No paagitäie bensiini jõuan kuus ikka osta ja remondi peale pole seni ka sentigi kulunud“, vastab õpetaja küsimusele, kas õpetajapalk võimaldab auto omamist.

Õpetaja Age Salo jaoks oli autot ostes kõige tähtsam nelikvedu. Lisaks hindab ta väga masina juures suurust. Õpetaja Salole on kõige tähtsam teadmine, et auto on täiesti tema oma. Oma sõiduki miinuseks peab õpetaja suurt kütusekulu. Unistuste autoks on Volkswagen Up. Mingiks eriliseks elustiili näitajaks Age Salo oma autot ei pea, see on tema jaoks tööle-poodi-koju sõiduk. Õpetaja sõidab ka jalgrattaga ja kõnnib palju jalgsi. Age Salol on üks suur unistus. Nimelt, kui tal õnnestub leida endale isiklik paadimees, siis sooviks ta hakata tööl käima paadiga. Kodust koolini lookleb Emajõgi, mida mööda annaks kenasti aerutada. Seniks, aga kui paadimeest pole, tuleb siiski leppida sellega, et auto igal hommikul kooli sisehoovi parkida. Sellega on ikka probleeme ka ette tulnud. Kriimud autol ei ole harv nähtus. Küsimusele, kas pedagoogi palk võimaldab autot pidada, vastab õpetaja, et kõik on prioriteetide küsimus.

test