Ian Allan Leman 11.d:

“No kui varakult oktoobris, siis ikka roosi ja kummardusega. Aga kui enne balli, siis… no ma ei teagi… hea küsimus! Esiteks oleks rooside arv kõvasti suurem, aga ma arvan, et pigem oleks rõhk välimusel ja käitumisel kui jutul.”

Martin Käärik 12.e

“Kaks varianti:
1) Kui on vähe lähedasem kaasa, siis paneksin käed puusale ning küsiksin: “Kas tuleksid minuga ballile?”
2) Vähe armetum variant: kaaslane tuleb nii valida, et “ei” vastust ei tuleks.
Kõige suuremaks abiks on nihverdamine, tänu millele ei peagi kaaslast ballile kutsuma! Mingeid x jumala teid pidi tuleb ta ise. Näiteks 10ndas läksime Ketteriga klassi esindama ning edaspidi on mingi silmarõõm ikka tulnud. Nii ka sel aastal.”

Jaan Reimand 10.d

“Palkaks mõne kiilaka onu teda ära röövima, viiks metsa, kus oleks puu peale kraabitud “tuled minuga ballile või ei tule?” ja siis ise hüppaks lennukist langevarjuga alla (seal metsa kohal) ja siis laskuks ühele põlvele ja annaks lilled ja paluks ta endaga ballile.”

Jürgen Jürgenson 10.b:

“Esimese asjana küsiksin neiult, kas tal oleks aega nelja silma all vestelda. Seejärel esitaksin talle küsimuse, kas ta sooviks tulla minuga ballile… Ega seal midagi rasket ole!”

Joosep Lauk 11.e:

“Kindlasti näost näkku. Küsiks, kas tal on juba kaaslane, kui ei, siis kutsuks ta ballile. Kutsuda tuleb kuidagi lahedalt, et endal piinlik poleks. Soovitatav on enne juua pits viina – enesekindlus on peamine. Tüdruk ei tohiks ka mingi lamp olla, ikka tuttav. Sebimise eesmärgil ei kutsuks kohe kindlasti, hakkaks ballil piinlik.”

Tulge tantsukoolitusele!

(Esimene koolitus juba 28.10)