Kooli teise nädala kolmapäeval, 10. septembril toimus Kassitoomel iga-aastane sügispiknik. Pärast lühendatud tunde seadsime sammud rõõmsalt orgu, kus kaeti piknikulinale rikkalik pidusöök ning hakati kaasa elama kõiksugustele jõu- ja mõistusekatsumustele ning iga klass püüdis paberile oma vaimu.

Sporti on treffneris alati au sees hoitud

Klassivanematele jagati lehed informatsiooniga, millised võistlused neid ees ootavad ja nii algas päeva sportlik osa.
Kõigepealt valiti meeskond Toomemäe jooksuks. Igas punktis ootas õpetaja kahe küsimusega, millele oli ka mõni vastusevariant heast südamest juurde antud. Samal ajal toimus orus pallivise klassikaaslase käes olevasse ämbrisse. Tundus, et tegelikult käis võistlus pigem kiiruse kui täpsuse peale. Sel alal triumfeerisid rebased ning võitjaklassiks tuli 10.b.
Järgmine katsumus oli teatejooks, mis algas orust ja käis mitu korda mööda oru äärt ringiratast. Eeskujulikud klassikaaslased ergutasid jooksjaid kuni viimsete lõpumeetriteni.
Viimane ala, milleks oli köievedu, osutus ilmselt ka kõige meeldejäävamaks. Seoti paelad, visati seljast soojendusriie, ning kui köis juba pihus oli, ilmus tõmbajate silmadesse metsik pilk ning ununes kõik ümbritsev. Või(s)tlus oli küllaltki tasavägine; kes hiilgas jõu, kes mõistuse, kes kiirusega. Nii mõnigi kord jäi võit viimase tõmbe otsustada. Selgus, et looduslaste näilise tasasuse taga on peidus raudsed musklid ja kindel meel ning 11.C krooniti võitjaks. Õnnitlused!

Lõpp hea- kõik hea

Hoolimata konfliktist seoses lippude näppamisega, mille kohta saime ka pärast õpetaja Ristikivilt väikese peapesu ja õpetussõnad klassisümbolite hoidmise kohta, oli selleaastane sügispiknik kindlasti edukas. Minul jäi sellest kaunist päevast igati tore tuju.

Viimane pingutus: 11c – selleaastased rammumehed (ja naised).

Elus kunstiteos: igas klassivaimus on ka vähemalt osake klassijuhatajat.