Hugo Treffneri Gümnaasiumi arengukavas 2022-2026 kajastub see, et tagasiside küsimine ja arutelud on suunatud pedagoogidele ning lapsevanematele. Samuti tuleb esile plaan jätkata koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega, kuid mitte õpilastega. Õpilastelt arvamuse küsimist arengukavas selgelt väljendatud ei ole, kuid see võiks olla oluline osa õpilase ja õpetaja vahelisest koostööst. Kusjuures on nimetatud dokumendis välja toodud arutelud kõigi teiste võimalike osapooltega, sh lapsevanemad ja teaduskeskused. Kui kool kaasaks vestlusesse tihedamalt ka õpilasi, siis selguksid olemasolevad probleemid ja nende võimalikud lahendused. See võimaldaks jooksvalt teha vajalikud muudatused õppetöö kvaliteedi tõstmiseks. Seejuures on oluline võtta tagasisidet tõsiselt ning mitte lihtsalt formaalsusena. Järgnevalt seletame lahti mõned õpilaste mured.

Nädalavahetused ja koolipäevade õhtud ei ole mõeldud ainult õppimiseks. Iseseisvalt lahendatavad kinnistavad ülesanded on vajalikud, kuid mingisugune aeg peab jääma õpilasele puhkamiseks ning huvitegevusega tegelemiseks. Kas õpilane peaks olema valmis loobuma järjepidevalt unest, vaimse tervise heaolust või meelistegevustest? Puhanud inimene suudab paremini teadmisi omandada ja efektiivsemalt töötada. Kui õpilase õppekoormus on pidevalt väga suur, näiteks on vaja teha esitlus, kirjutada kirjand ja õppida kontrolltööks, siis esimesena loobutakse unetundidest. Ka sisseastumsvestlustel küsitakse õpilastelt, kas nad on valmis loobuma oma huvitegevusest õppimise nimel ning enamik õpilasi vastab sellele jaatavalt. See on mõistetav, et gümnaasiumi õppekoormus on suurem kui põhikoolis ning vahepeal peab loobuma meelistegevustest. Sellegipoolest ei peaks sellest saama norm ega eeldus, sest järjepidevalt hobidest loobumine tähendaks motivatsiooniallika kadumist ning meeleolu langust, mis omakorda vähendab õpilase õppeedukust. Tihti öeldakse, et alusta varem, siis jõuad. Varem alustamine ei ole alati pädev argument, sest õpetajad võivad jooksvalt muuta ülesande tingimusi. Samuti on õppemaht vahel pikalt nii suur, et õpilasel ei ole aega tegeleda ülesannetega, mille tähtaeg on nädala või kahe pärast.

Gümnaasiumisse astudes muutub õpilase jaoks eelkõige õppesüsteem. Põhikoolis olnud jooksev hindamine asendub perioodõppega, millest igaüks lõppeb arvestuste nädalaga. Gümnaasiume tutvustades räägitakse sellest, et jooksvat hindamist üldjuhul ei toimu. Ometi keskkooli õppima asudes veendutakse vastupidises ehk jooksvalt jääb koormus samaks ning lisanduvad arvestused. Leidub õppeaineid, mille õpetaja on otsustanud kogu kursust jooksvalt hinnata ning seljuhul arvestust ei toimu ja suurem järjepidev koormus on seega õigustatud. Seevastu on õppeaineid, milles on nii jooksvalt palju olulisi töid kui ka lõpus on tervet kursust hõlmav arvestustöö. Õpetajad võiksid arvestusega lõppeva kursuse plaani paika pannes süvitsi läbi mõelda, kui palju tehtavad lisatööd tegelikult liigset stressi tekitavad. Jooksvad tunnikontrollid, mis on mõeldud tagasisideks ja võivad mõjutada õpilase hinnet ainult positiivses suunas, on head, sest need ei lisa närvipinget. Suured projektid, mis vahelduvad erinevate väikeste töödega, suurendavad õpilase koormust liigselt. Mõnikord tuleb ette, et projekti teema on lisateema, mida arvestuses üldse vaja pole. Arvestuseks valmistumine perioodi jooksul jääb aga tagaplaanile, sest pidevalt on tähelepanu teiste ülesannte täitmisel. Balansi leidmine on keeruline, kuid õpilastelt tagasiside küsimine võimaldaks teha vajalikke muudatusi.

Varieeruvate õppemeetodite kasutamine motiveerib õpilasi rohkem pingutama. Erineva ülesehitusega tunnid tagavad selle, et igal õpilasel on võimalus kursuse jooksul õppida talle sobival viisil. Lisaks saavad õpilased aimu erinevatest õppemeetoditest, õpivad tundma end kui õppijat ja saavad seega paremini planeerida iseseisvat õppimist. Õppetunnis võiksid näiteks vahelduda loengud erinevate rühma- ja iseseisvate töödega. Mõni õpilane ei suuda pikalt loengutele keskenduda, kuid omandab teadmisi efektiivsemalt iseseisvalt töölehte lahendades. Teisele sobib aga konspekti teha ning seda hiljem üle lugeda. Mitmekesised tunnid on õpilase jaoks põnevamad ning ei muutu üksluiseks, tunnis pannakse rohkem tähele ning tahetakse õppetöös parema meelega osaleda. See muudab tunnikeskkonna nii õpilase- kui õpetajasõbralikuks, sest mõlemad osapooled on motiveeritud teineteisega suhtlema. Koostöö koolitöötaja ja õpilase vahel annab võimaluse teineteist järjepidevalt täiendada ning sellega koolikeskkonda parandada. Kõik õpilased on erinevad ning tegelikult vajavad ka personaalset lähenemist. Kooli ülesanne on võimaldada võimalikult kooliperesõbralikku keskkonda ning selleks peavad kõik omavahel avatult suhtlema. 

Eeltoodud probleemkohtade lahendamiseks on õpilastel ideid. Järjepidev tagasiside küsimine võimaldaks leida mitmetahulisi lahendusi. Praegusel ajal on erinevate küsimustike koostamine tehtud mugavaks, näiteks Google Formsi küsitlust saab igaüks teha ja täita endale sobival ajal ning sobivas kohas. See tagab pideva vestluse õpetajate ja õpilaste vahel ning on tõenäolisem, et leitav lahendus sobib mõlemale osapoolele. Tagasiside küsimine peaks olema kohustuslik, sest see annab võimaluse õpilastel jagada enda mõtteid. Sellegipoolest tagasiside andmist ei peaks tegema rangelt kohustuslikuks, sest õpilased, kellel pole midagi öelda võivad hakata kirjutama sisutühjasid mõtteid. Seejuures peaks julgustama õpilasi enda mõtteid jagama ja põhjendama, nii jõuab ka rohkem väärtuslikku infot kooli juhtkonnani. Igas tagasisides võiks küsida, mis on juba hästi, mida võiks muuta ja/või lisada, milline õppimissüsteem sobib õpilasele endale kõige paremini ning õpilasel võiks olla ka võimalus hinnata ja selgitada õppekoormust nii ühe aine kui kogu perioodi raames. Lisaks peaks järgnema tagasiside küsimisele ka arutelu saadud vastuste kohta, et õpetajal oleks võimalus selgitada ja arvamust avaldada ning õpilased saaksid vajadusel enda mõtteid selgemalt väljendada. Samuti arendab tihedam koostöö koolitöötajate ja õpilaste vahel kogu koolipere oskust anda konstruktiivset kriitikat ning märgata üksteise positiivseid omadusi.

Lõpetuseks tahame öelda: “Rahul õpilased – õnnelikud õpetajad!”