Kristjan Müürsepp (2013. aasta lend, loodusklass)
Õpin Šotimaa University of Aberdeenis, matemaatikat ja füüsikat(integreeritud kraad).
,,Kõige paremini jäi meelde õpetaja Tering, kes õpetas meile, et tähtis on mõtetemitmekesisus ning et kitsarinnalisus jätab inimesi paljust huvitavast ilma. Lisaks õpetas taolema julgem ning ausam iseenda ja teiste vastu.’’
,, Meeldis see vabameelsus ja rõhk vaimsusele ning arusaamisele, mis Treffneris domineeris.Tähtis oli nii töökus kui ka loomingulisus. Treffner avaldas silmaringi ja näitas, et onvõimalik valida mitmete erinevate alternatiivide vahel.’’

Heiki Ojasild (2012. aasta lend, reaalklass)
Õpin Šotimaal Glasgows aeronautilist inseneriteadust Glasgow Ülikoolis.
,,Treffneri õpetajatest on mind enim mõjutanud Toomas Jürgenstein, kes aitas mul teadusest kaugemale näha, ja Madis Reemann, kes soovitas hoolitsevalt tundidesse padja kaasa võtta, et raskekujulist kangekaelsust eemal hoida.’’
,,Sünnipäevaks sooviksin koolile jõudu eredate isiksuste ligitõmbamisel ning avitamisel teeltähtedeni.’’

Olivia Luige (2012. aasta lend, reaalklass)
Suurbritannias Edinburghis õpin keemiat.
,,Meeleolukaim mälestus on õp. Jürgensteini filosoofiatund, kus ta selle ägeda haamri
välja võttis. Õpetajatest on kõige armsamalt meeles Helgi Tering oma suurepäraste
kirjandusetundidega.’’
,,Treffneris sain selgeks, mida oma eluga teha tahan. Eelkõige sain keskkoolis aru, et tahan
keemiat õppida, aga ütleksin, et need kolm aastat andsid mulle loomulikult veel palju-palju
rohkem aimu sellest, milliseks inimeseks ma saada tahan.’’

Sven Sabas (2011. aasta lend, reaalklass)
Õpin Suurbritannias Yorki ülikoolis rahandust ja majandust.
,, Kõige meeleolukam mälestus(ed) kooliajast on vast üllatus, üllatus, matemaatikalaagrid ja
rebasteretsid, mis tõid natukene elu ja melu koolirutiini.’’
,,Kõige enam tänaks ja kiidaks Hele Kiislit, kes panustas ihu ja hingega meisse, nii koolis kui
ka väljaspool, et meist ikka loogiliselt mõtlevad inimesed saaksid.’’
,,Treffneri kool mõjutas mu edasist teed väga palju. Tõenäoliselt oli see murdepunkt, kus
otsustasin välismaale minna. Mul oli võimalus ka aastake Austraalias õppida, tänud siitpoolt
Karl Treffnerile, mis avardas mu maailmapilti nii palju, et ikkagi Suurbritanniasse jõudsin.’’

Tuuli Lõhmus (2012. aasta lend, reaalklass)
Õpin Šotimaal Glasgows füüsikat.
,,Väga eriline õpetaja oli Kristiina Punga, kes mitte lihtsalt ei õpetanud rootsi keelt, vaid ka rootsi meelt ning julgust rääkida, isegi kui sõnadest jääb puudu.’’

Indrek Niibo (2009. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin Ateenas ajalugu.
,,Meeleolukaim sündmus oli koori ja tantsijate reis Lõuna-Itaaliasse 2008. aasta suvel.’’,,Saadan palju tervisi koolile, kõigile praegustele õpilastel ja õpetajatele ning loodan, et kui Hugo Treffner end kunagi hauas ringi keerab, siis ainult sellepärast, et paremini oma kooliperel silm peal hoida ja nende tähelennule kirglikult kaasa elada!’’

Sander Tanni (2010. aasta lend, reaalklass)
Õpin Suurbritannias Manchesteris neuroteadust.
,,Treffneri koolis õppimise tulemuseks oli rohkem valikuvõimalusi ja arusaam, et võib kartmatult valida.’’
,,Soovin kooliperele, et jätkuks veel kauaks neid andekaid õpetajaid.’’
,,Loodan, et selle aasta juubeli ball on vähemalt sama meeldejääv kui eelmine. Mõnusat pidu!’’

Piret Kukk (2001. aasta lend, reaalklass)
Elan Prantsusmaal Strasbourgis, aga töötan Karlsruhes Saksamaal. Ma töötan teadlasena ja teen doktoritööd innovatsiooniteaduses, keskendudes personaalsele meditsiinile.
,,Mäletan, kui meie koolimaja põlema läks ja kogu sellele järgnenud kooliaastat Tartu linna erinevates hoonetes. Eriti meenub mulle bioloogia tund vanas TÜ Anatoomikumis, kus kõrval ruumis toimusid regulaarselt lahkamised ja kogu koridor lõhnas formaliini järele – teravad elamused iga 16-aastase jaoks!’’
,,Treffneri koolis õppimine ongi vist minu elu kõige rohkem mõjutanud siiani ja seda kahel põhjusel. Esiteks, tänu Treffenerile oli mul, nagu paljudelgi teistel klassikaaslastel, võimalus valida edasiõppimiseks eriala, mis meid toona väga huvitas. Riigieksami tulemused ei olnud meile reeglina piiranguks, vaid vastupidi, avasid palju võimalusi. Teiseks, mis on ehk isegi veel olulisem täna, 12 aastat hiljem – meie Treffneri klassist on pärit kõik minu parimad sõbrad, keda ei ole suutnud üle lüüa siiani veel mitte keegi teine. Nii on ja jääb!’’

Triinu Lukas (2009. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin Hollandi suures sadamalinnas, Rotterdamis teadusmagistri erialal, mida ei julgegi veel eesti keelde tõlkida ehk “Research Master of Sociology of Culture, Media and the Arts”.
,,See meeleolukas mälestus peab kindlasti olema seotud balli korraldamisega – ettevalmistuse, peo ja eriti öise koristamisega. Välgatusi sellest päevast-ööst on mitmeid. Aga tunne, mis Treffneri-aega meenutades kõige enam ette tuleb, on igapäevane ‘olustikurealism’ ehk pidev sõbralik nöökimine armsate pinginaabrite Karli ja Henrikuga. Praegugi naeran seda pidevat väljakutset meenutades.’’
,,Kõik õpetajad on väga hästi meelde jäänud, sest igaüks neist on täitsa omaette kuju. Nii et võiksin siia kõigist kirjutada, aga kui midagigi välja tuua, siis kindlasti ei lähe meelest Priidu Beieri väga eriline näoilme, kui ta harva ja täiesti ootamatult oma isikuloolisi seike jutustas. Jätan jutustamis-õiguse siinkohal siiski õpetajale endale. Nende harvade hetkede lummuses sai ehk hetkeks ka hirm vastamise ees alla surutud.’’
,,Minu humanitaaria-huvi sai Treffneris järjest ja järjest uusi kinnitusi. Aare Ristikivi juhtimisel suhteliselt praktiline, põnevate näidetega pikitud ajaloo- ja ühiskonnaõpetus otsustas mu edasise valiku minna riigiteadusi õppima. Ja tundideväline õpilasteater pani aluse minu järjest kasvavale teatrihuvile – nüüdseks olen kõrvalerialana ja isegi ühe magistriaasta Tartu Ülikoolis teatriteadust õppinud. Praegusel erialal üritan neid kahte omavahel mängitada ja kokku kõlama panna.’’
,,Palju õnne sünnipäevaks! Ma ei soovi õpiedu, sest sütitavad õpetajad süstivad seda niigi ja sellega on kool oma tugevust ka tuhat korda kinnitanud. Ja ma ei soovi õpilaste austavat suhtumist õpetajaisse, (mille eest muidu ju võidelda tasub!) sest Treffneri õpetajate puhul pole vastupidine üldse võimalik. Soovin, et tugeva kooli kõrval jätkaksid ja seisaksid sama tublilt ka huviringid, mis on nii paljudele andnud toetava sõpraderingi ja ehk lausa elu mõtte. Jõudu! Ja jõudu miilanglastele!’’

Karl Jaago (2011. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin vahetusüliõpilasena Saksamaal Münsteris. Ainsa ajalootudengina oma klassist, olen asunud püüdma tarkust arhiiviriiulitelt, mis edaspidiselt peaks tee leidma serveririiulitele.
,,Avalda oma arvamust ja ehita diskussiooni! Keskendu, õpi ja raiu omale see tarkus sõna-
sõnalt pähe!’’
,,HTG pakkus uusi võimalusi juba kooliajal ning tõi paljud neist koju kätte, niiet tasapisi tekkis sõltuvus uutest teadmistest ja tungist akadeemilise tarkuse järele. Mida rohkem gümnaasiumi ajal kogeda ja proovida, seda paremini tead, mida pärast abituuriumi teha tahad.’’
,,Viie aasta eest olles 125-ndal juubelil, ei arvanud, et aeg nii kiiresti läheb, ent hoidke lipulaev vee peal ja ehk jõuan ise järgmisele juubelile. Palju õnne!’’

Sie Strantsov (2002. aasta lend, loodusklass)
Elan Rootsis Linköpingus ja töötan praegu eripedagoogina.
,,Raske on meeleolukamat mälestust välja valida, aga ilmselt eredaimalt tuleb mulle meelde, et HTG koolimaja oli remondis, kui ma 10. klassi alustasin, nii et pidime jooksma erinevate ülikoolile kuuluvate majade vahel, et õigeks ajaks tundidesse jõuda.’’

Inge Kuld (2004. aasta lend, reaalklass)
Õpin Berliinis Humboldt ülikoolis Skandinavistikat ja tegelen aktiivselt saalihokiga (mängin meeste teises liigas). Mainin seda, kuna olen nüüd ka Eesti koondise mängija ja alguse sai see kõik just HTGst!
,,Kõige ehedam mälestus on ehk see, et minu eesnimega sai füüsika tunnis alati piisavalt palju nalja, kuni lõpuks üks klassivend mulle ühe sildi kaasa tõi ja kinkis, millele oli kirjutatud “Pinge 330V”.’’
,,Õpetajatest on kõige paremini meelde jäänud Helgi Tering, kes mulle lõpuks kirjandi kirjutamise selgeks tegi ja Hele Kiisel oma suurepärase matemaatika õpetamisega.’’
,,Koolile soovin jaksu edaspidiste tarkpeade arendamiseks ja eriti palju motivatsiooni igaks järgnevaks kooliaastaks.’’

Liis Starkopf (2010. aasta lend, reaalklass)
Õpin Taanis Kopenhaageni Ülikoolis magistriõppes statistikat. Töötan Kopenhaageni Ülikooli Biostatistika osakonnas statistikuna.
,,Häid mälestusi on kindlasti palju, kuid võib-olla kõige meeldejäävamad on kaks seika viimasest Treffneris oldud aastast. Ma ei mäleta täpselt, kust see alguse sai, aga iga eesti keele või kirjanduse tund üritasid poisid kellegi kotti sokutada paar ÕS-i või muud raamatut, mis seisid õpetaja Salo klassi riiulis. Miskipärast tegi see meile kõigile väga nalja, kui mõni kaasõpilane ei saanud aru, et kott natuke raskemaks on läinud. Õpetaja Salol ilmselt polnud väga naljakas, kui keset päeva ilmus välja järjekordne A-klassi õpilane, et tagastada kaotsi läinud raamatud.’’
,,Teine seik meenub matemaatikatunnist. Nagu tavaliselt, kuulas kogu klass, kuidas õpetaja Kiisel uut osa selgitas, kui minu pinginaabril, Triin Tirul, tuli mõte natuke klassivenna Alar Ojalille kulul nalja teha. Nimelt tahtis ta, et ma saadaksin Alarile kirja, mille alumise poole ta oli värskelt vedela korrektuurpliiatsi sisuga katnud, nii et kui Alar heas usus kirja vastu võttis, sai ta käsi üleni valgeks. Mina ja Triin muidugi purskasime otseloomulikult kõva häälega üle klassi naerma ja ei suutnud vähemalt paar minutit pidama saada. Siinkohal peaksin ka mainima, et Alar on üks naljakamaid inimesi, keda ma tean, nii et tema näoilmed ja kogu reaktsioon oli kirjeldamatu. Õpetaja Kiisel, kellele meeldis õpetada rahulikus ja vaikses õhkkonnas, oli muidugi parajalt vihane. Kuna ta oli terve aja tahvlile kirjutanud ja seljaga klassi poole olnud, siis ilmselt puudus tal täpne ülevaade, mis oli juhtunud, ja ta lausus kurjad sõnad eksikombel hoopiski Alarile. Tegelikud süüdlased ehk meie pääsesime karistuseta.’’
,,Ma ütleks, et väga raske on leida õpetajat, kes meelde ei jäänud. Kõigepealt tooksin välja nüüdseks meie seast lahkunud vene keele õpetaja Olga Kornilova. Iga tema tund algas lausega „Urraa, russkii jazõk!“. Mind hämmastas ikka ja ikka, missuguse positiivsusega ta tundi andis.’’
,,Kindlasti on meelde jäänud ka õpetaja Kiisel, kes on minu silmis ja ma usun, et ka paljude teiste meelest Õpetaja suure algustähega.’’
,,Rahvatantsijana on minu üheks meeldejäävamaiks õpetajaks Uve Saar. Ma imetlen väga tema oskust tekitada ühes grupis selline ühtekuuluvuse tunne, nagu tekib Tantsutaldadesse kuuludes. Tegelikult see pole ainult Tantsutaldades nii, vaid terves Treffneris. Seda kinnitab ka tiitel „Kooli süda“, mille õpetaja Uve on korduvalt pälvinud.’’,,Mulle jääb alatiseks meelde õpetaja Saarva ja see, kuidas ta laenas mulle oma botased, kui mina, suur tuulepea, olin enda omad koju jätnud. Iga aasta kaotatud asjade väljapaneku ajal olin ma õpetaja Saarva lemmik, kuna pooled kaotatud asjadest kuulusid mulle ja lõpuks leidus keegi, kellele ta sai need kaasa sokutada. Sel kevadel sattusin koolimaja peale ja kohtasin juhuslikult õpetaja Saarvat. Ta kutsus mind ka seekord vaatama ega mõni kaotatud asjadest ole minu oma. Oh seda üllatust, kui leidsin oma dressipluusi ja särgi, mis olid aastaid kadunud!’’
,,Kuigi olin reaalklassis, siis üheks minu lemmiktunniks oli kirjandus koos õpetaja Saloga. Armastasin siis ja armastan praegugi lugeda raamatuid. Eriti meeldisid mulle arvestused, kus pidi võimalikult palju rääkima ja arvamust avaldama, mis sobis mulle väga hästi. Õhkkond arvestusel oli vahetu ja tihtipeale käsitlesime ka teemasid, mis ei kuulunud otseselt õppekavva. Mäletan, kuidas üks arvestus algas õpetaja Salo küsimusega Triinule, mida ta Kreeka meestest arvab. Triin oli sedapuhku just saabunud Kreekast.’’
,,Enne esimest keemia perioodi arvasin, et keemiaga ei tohiks mul küll raskusi tekkida, kuna eelmises koolis oli keemia puhas 5. Pärast esimest teadmistekontrolli õpetaja Paaboga, avastasin endale üllatuseks, et mu teadmised ei ole mitte head, vaid hoopis puudulikud. Edaspidi töötasin keemiatundides hoolega ja gümnaasiumi lõpueksamitest oli keemia just see, milles sain kõige kõrgemad punktid. Ma mäletan, et lõpetamisel ütles õpetaja Paabo mulle, et ma oleksin väärinud ka 100 punkti, mis on ilmselt parim asi, mida üks õpilane oma õpetajalt võib kuulda.’’
,,Mainimata ei saa jätta ka kunstiajalugu ja õpetaja Beierit. Õpetaja Beier on kindlasti kõige omapärasem ja heas mõttes veidram õpetaja, kes meelde on jäänud. Ma mäletan, kuidas ta rääkis meile kahest kunstnikust, kellest ühte nimetas debiilikuks ja teist imbetsilliks. Seejuures seletas õpetaja Beier, mis vahe on imbetsillil ja debiilikul. Nimelt arvas õpetaja Beier, et debiilik on inimene, kellel mõistusega pole kõik päris korras, aga kes suudab teatud lihtsaid käelist osavust nõudvaid töid teha, imbetsillil aga ainult ila tilgub.’’
,,Lisaks ka armas õpetaja Kristiina Punga ja kommid, õpetaja Siim Oks ja „The Big Bang Theory“, või õpetaja Ülle Seevri, kes räägib kiiremini ja rohkem kui mina! (Selgituseks mainin, et pälvisin kõvernaela „Jutupaunik“) Nagu ma ütlesin, meeldejäävaid õpetajaid oli väga palju!’’
,,Treffner mõjutas minu edasisi valikuid kindlasti. Pärast Treffneri lõpetamist tundus ülikooli astumine loogilise järgmise sammuna. Üheks põhjuseks olid head õpetajad, kes mitte ainult ei jaganud oma suurepäraseid teadmisi, vaid kes julgustasid ja suunasid õpinguid jätkama. Tänu õpetaja Kiiseli huvitavatele tundidele tekkis tahtmine jätkata õpinguid selles valdkonnas. Ka klassikaaslased ja kogu õhkkond, mis koolis valitseb, mõjutasid mind suuresti. Treffner on täis nii paljusid andekaid ja tarku inimesi, kes tulevad erinevatest paikadest ja on täiesti erinevad. Neid kõiki ühendab soov õppida ja ennast arendada ning selles mõttes on kõik Treffneri õpilased sarnased, mis muudabki õppimiskeskkonna suurepäraseks. Ma arvan, et Treffner õpetas mulle eelkõige seadma eesmärke, püüdlema nende poole ja töötama nende nimel. Lisaks leidsin ma Treffnerist endale sõbrad, kes on sõbrad kogu eluks. Elades kaugel kodust, tunnetan eriti, kui oluline on sõprus ja seetõttu on sõbrad ilmselt suurim väärtus, mis ma Treffnerist sain.’’
,,Just hiljuti külastasin Eestit ja sattusin ka Treffnerisse. Tõdesin, et Treffneri kool on ikka üks ääretult mõnus koht, kuhu on alati hea tagasi tulla. Ma soovin, et ka edaspidi oleks Treffnerisse tagasi tulles see soe tunne! Palju õnne, tegusaid aastaid ja ilusaid hetki kogu kooliperele!’’

Airi Sell (2011. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin Saksamaal Hannoveris loomaarstiks.
,,Õpetajatest on kõige enam meelde jäänud Helgi Tering, kuna sellist õpetajat pole ma veel kohanud, kes oma tundi niivõrd ehedalt sisse elaks ja oma õpilastest tõesti paremaid inimesi teha üritaks.’’
,,Treffneri kool mõjutas mu edasisi valikuid sel määral, et ma sain väga tugevad üldteadmised, millega sakslased näiteks naljalt konkureerida ei saa. Seal sai mulle ka selgeks, et elus on palju võimalusi, mis mõjutas ka mu valikut minna aastaks välismaale ning vaadata, mis võimalused mulle avanevad.’’
,,Elus on palju muudki peale õppimise, kuid teadmisi hakkate hindama alles siis, kui te juba oma elu peal olete ning näiteks Rembrandti äratundmine muuseumis võib saada millekski, mille üle uhke olla saab. Haridust ei tasu alahinnata, ka mulle on alt üles vaadatud, kui teadsin Austraalias olles nii mõndagi filosoofidest rääkida ja see on hea tunne. Tahaks veel öelda kõigile, kes Treffneris õpivad, et ärge töötage üksteisele vastu, vaid üksteisega koos. Kogu õhkkond oleks seal palju parem, kui lõpeks ära see pidev võistlemine.’’

Tiina Tuhkur (2012. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin Suurbritannias University of Aberdeenis ajalugu.
,,Meeleolukaim mälestus kooliajast on üleüldine mälestus aatriumist, kui lõputust sumisevast sotsiaalsest võimuvõitlusest – psühholoogiliselt ülihuvitav jälgida, mis vahetunnis toimub.’’
,,Õpetajatest on kõige paremini meeles Kristiina Punga oma lõputu entusiasmiga, isegi kui pool klassi oli veel reedehommikuses unisuses kooli jõudnud, suutis ta ärkvelolijatele siiski aine kaasakiskuvaks muuta – võimas!’’

Liisa Juul (2006. aasta lend, humanitaarklass)
Elan ja töötan Inglismaal Bristoli lähedal proviisori/apteegi juhatajana.
,,Kindlasti jääb veel kauaks meelde, kuidas auditooriumis vaatasime kõik koos (jah, õpetajad ka) 2006. aasta olümpiamängudel Šmiguni ja Veerpalu kullasõite. See emotsioon ja ühtlustunne jääb vist elu lõpuni meelde.’’
,,Kõige rohkem on meelde jäänud oma alati muhe ja mõistev klassijuhataja Toomas Jürgenstein. Paremat ei oleks osanud tahta. Ka praegugi on ta klassikokkutulekutel väga oodatud.’’

Hanna Nõmm (2007. aasta lend, humanitaarklass)
Elan Suurbritannias Londonis. Õppisin poliitilist sotsioloogiat ja nüüd töötan välispoliitikaga tegelevas mõttekojas. Minu igapäevatöö seisneb põhiliselt tiheda üritusteprogrammi koordineerimisega Briti parlamendis.
,,Üksikute õpetajate asemel on mulle meelde jäänud pigem esimese korruse humanitaarainete õpetajatetuba. Nii palju karaktereid nii pisikeses ruumis! Helgi Tering oma meeletu energiaga, Toomas Jürgensteini ontlik ja lahke olek, meie klassijuhataja Age Salo vahel lausa ootamatu tütarlapselikkus – sünergia missugune.’’
,,Treffnerist sain ma kinnituse, et maailmas on väga vähe asju, mida tuleks peljata, ning et tähtis pole mitte ainult eesmärk, vaid ka tegemise nauding. Järgnenud on julged otsused, elu kahes kultuuriruumis (mis on muide olnud ainult rikastav kogemus nii mulle endale kui ka mõlemale nimetatud kultuuriruumile – mind ei veena küll keegi, et minust on geograafilise distantsi tõttu miskitpidi kodumaale kaotsiläinud hing saanud) ja rahulolu oma valikutega.’’
,,Soovin kooliperele jätkuvat ühtehoidmist, lennukat mõtteviisi, avatud meelt ja kõike muud, mis juba sada kolmkümmend aastat on Treffneri kooli iseloomustanud. Jõuame sada kolmkümmend veel. Ja siis veel!’’

Katri Uibu (2007. Aasta lend, humanitaarklass)
Töötan Suurbritannias Londonis ajakirjanduse alal, online-meedias.
,,Mulle on meelde jäänud alati energiline Helgi Tering, kes oma huvitavate mõttekäikudega innustas meid mõtlema ning kirjandusteoseid analüüsima ja teise külje pealt nägema.’’
,,Enne Treffnerisse tulekut õppisin muusikakallakuga koolis ning tegelesin ka kooliväliselt palju muusikaga. Treffneris humanitaarharusse õppima asudes aga hakkasid mind võõrkeeled ja kirjandus/kirjutamine muusikast enam huvitama. Siis saingi aru, et muusika pole minu tulevik. Eesti keele ja kirjanduse ning meedia tundides süvenenud huvi innustas mind ajakirjandust õppima minema. Gümnaasiumist saadud hea võõrkeelte baas võimaldas mul Newcastle’i (Inglismaa) ning hiljem Pariisi ülikoolides õppida.’’
,,Mõelge julgelt, seadke kõrgeid sihte ja ärge heituge neid saavutamast.’’

Tiia Vahula (2007. aasta lend, reaalklass)
Õpin Viinis arhitektuuri ja töötan osaliselt samal alal. Lisaks teen visualiseeringuid ja objektide 3d mappingut, stage design DJ-dele.
,,Mäletan üleküpsetatud seafileed sööklas. See ikka oli hitt. Maksis 27 eeku!’’
,,Usun, et väga mitmekesine ja positiivne õppekeskkond tekitas piisavalt motivatsiooni ning inspireeris olema aktiivne ning tolerantne inimene!’’
,,Soovin ilusaid mälestusi kõigile! Ja Viini võiks ka ikka ühe ajamasina saata! Tervitused Mozarti juurest!’’

Henri Raadi (2010. Aasta lend, reaalklass)
Õpin Šotimaal Edinburgh’s Electronics and Electrical Engineering with Managementi (elektroonika ja jõuelektroonika ning juhtimine) University of Edinburgh’s. Juhin sel aastal ka siinset Edinburghi Eesti Üliõpilasseltsi.
,,Kuna olin päris aktiivne, siis esimesena tulevad meelde HTG Talendivõistluse võit, Tantsutaldades rohked esinemised ja ka soolod, Tantsutaldade vilistlaste lemmikuks valimine, Rebaste retsi korraldamine, Huberti sünnipäevad, peod, saalihoki jpm. Nimekiri on väga pikk!’’
,,Kõige enam õpetajatest on meelde jäänud Hele Kiisel, kelle matemaatika tunnid olid lihtsalt hämmastavalt efektiivsed ja kasulikud. Olen siiamaani tänulik nende eest.’’,,Enim puutusin kokku ja siiamaani suhtlen loomulikult Uve Saarega, kes minu õppimise ajal veel kooliõpetaja polnud (tantsuõpetaja küll) ning kellega sai koos pidutsetud, tantsitud ja niisama aega veedetud.’’
,,Rohkelt kütet talvekuudeks, et õpilased radiaatoritest eemale saaks ja rohkelt pealehakkamist kooliperele õpingute teostamisel! Kolm aastat on lühike aeg, kuid mälestused ja teadmised jäävad kogu eluks. Hoidke Tartu jätkuvalt maailma tipus!’’

Helena Krinal (2008. aasta lend, reaalklass)
Elan Palestiinas Ramallah linnas. Õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetaja/koreograafi eriala (lõpetasin 2012 cum laude), praegu töötan samal alal, peamiselt balleti- ja kaasaegse tantsu õpetajana.
,,Kõige meeleolukaim oli aeg, mil plaanisime klassijuhataja lõpukingitust ning lõpuks jäi sõelale kootud sall, kuhu iga klassikaaslane vähemalt 5 rida pidi ise kuduma. Vardad olid kaunilt pirakad, lõnga pidi igaüks ise muretsema ja nõnda siis järgnevad kaks-kolm kuud oli iga koosistumise üheks osaks kudumine ning kõik käsitöökauged kaaslased sai varraste külge riputatud. Aga tehtud see sai! 15 tüdrukut ja 20 poissi, igaüks kudus oma osa, sall sai 35 triibuga ja 7 meetrit pikk!’’
,,Kõige meeldejäävam oli ja on Hele Kiisel. Meie klassil oli see õnn, et tema oli meie klassijuhataja ja samas ka matemaatika õpetaja. Ta on tõeline emalõvi – kui vaja, kaitseb sind maailma ülekohtu eest ja kui vaja, siis uriseb ka sinu peale, kui oled ulakust teinud. Ta on õpetaja, kes paneb sind endasse uskuma ja raskeid integraale armastama – sest …. matemaatika on ju mäng!’’
,,Treffneri kool näitas mulle, et on võimalik luua süsteem, mis toimib efektiivselt ning iseennast taasluues. Ja et sellise süsteemi sees olles on tegutsemis- ja loomisvabadust sageli vaat et rohkemgi, kui väljaspool süsteemi. Treffneri kool õpetas mind looma ja tõlgendama oma elu süsteemidena. Siis ei tundu miski enam keeruline või raske. Me kõik loome oma elu mängides.’’
,,Minu soovid Treffneriperele on lihtsus ja selgus. Sisemine kindlus ja mängimissoov.’’

Evelin Orgmets (2008. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin Taanis Kopenhaagenis multimeedia disaini.
,,Toomas Jyrgensteiniga olid alati kõige huvitavamad ja maailmapilti avardavamad koolitunnid ja diskussioonid. Ta on huvitav ja avatud meelega isiksus.’’
,,Ilusat juubelit! Oma keskkooliaastaid meenutan tänu HTG-le alati hea sõnaga. Õpilased, nautige seda aega kuni te saate, sest see möödub väga kiiresti.’’

Mall Kand (2008. aasta lend, humanitaarklass)
Omandasin Münsteris bakalaureusekraadi ajaloo ja politoloogia erialal, hetkel jätkan magistrikraadiga politoloogias. Õpingute kõrvalt töötan ülikooli rahvusvahelises büroos ja nõustan Erasmusega Münsteris viibivaid üliõpilasi. Juhuslikult sattus minu büroosse hiljuti ka üks koolivend, kes mind kui eestlast just HTG sõrmuse järgi ära tundis.
,,Kui ma tõesti ainult ühe valima peaks, siis oleks see Aare Ristikivi. Omal erilisel ja humoorikal moel (näiteks pärast kontrolltööde parandamist keskaegse nuiaga ähvardavalt klassi ilmudes) suutis ta meid kõiki ajalugu õppima motiveerida. HTG ajalootunnid mõjutasid küll minu edasisi õpinguid.’’
,,Treffner mängis minu valikutes kindlasti väga suurt rolli. Ilma HTG-ta poleks ma iialgi saksa keelest huvitunud – rääkimata selle selgeks saamisest. Oleks mulle keegi enne HTG-d öelnud, et ma mõne aasta pärast soravat saksa keelt räägin ja isegi Saksamaal elan, oleks ma ta välja naernud.’’
,,Mõnusat tähistamist! Tantsige varbad villi!’’

Laura Valli (2011. aasta lend, loodusklass)
Õpin Suurbritannias Cambridge’is bakalaureuseastmes sotsiaalantropoloogiat.
,,Konkreetsete sündmuste asemel meenuvad mulle paremini meeleolud, tundmused, hääled, lõhnad, ilmed. Tean kindlasti, et Treffneris oli alati hea olla. Lõpuaktusel ütles õpetaja Ristikivi, et loodetavasti olid meie kooliaastad küll ilusad, ent elu parimad aastad ootavad veel ees. Küllap vist, aga gümnaasiumiaega ei oleks küll kusagil paremini veeta saanud.’’
,,Oli õpetajaid, kelle ainealane kirg ja pühendumus inspireeris ja tegi hoomatavaks teemad, mis varem kauged ja mõistetamatud näisid. Oli õpetajaid, kes oma põnevate mõttekäikude ja erilise analüüsivõimega meie ümber toimuvale kriitilisemalt mõtlema panid. Oli õpetajaid, kes oma ääretu soojuse ja heatahtlikkusega viimase tunni raskuse olematuks muutsid. Oli õpetajaid, kellega vesteldes võis alati tajuda, et ta on iga oma õpilase jaoks alati olemas. Ja eranditult igaüht neist nähes on mul hea meel, kui avaneb taas võimalus juttu ajada.’’
,,Treffner osutas võimalustele, millele varem polnud osanud mõeldagi, ning andis julguse ja valmisoleku nende suunas liikuda. Arvan, et Treffneri mõju on raske üle hinnata ja selle tegelik ulatus selgub alles hiljem. Viimase väite materiaalseks tõestuseks on minu ja koolisõrmuse vaheline suhe. 10. klassis jõulupeol saadud sõrmus, mis pool numbrit liiga väike tundus ja veetis seepärast mitu aastat ehtekarbis, on möödunud aja jooksul iseenesest täiesti parajaks saanud ja ei ole viimasel ajal enam ehtesahtlisse sattunud.’’
,,Soovin, et Treffneris suudetaks ka edaspidi hoida sama hästi tasakaalus austus vana vastu ja pidev püüe millegi uue suunas. Kõige käivitavaks jõuks olgu alati inimesed, just nagu nüüd, ja mitte kunagi anonüümne haridusmehhanism. Meeleolukaid taaskohtumisi pidustuste ajal!’’

Florian Biesinger (1996. aasta lend, reaalklass)
Elan Inglismaal Chiseldoni külakeses ja töötan mööblivalmistajana.
,,Meenub humala lähedus. Paarkümmend aastat tagasi olid teised ajad ja kooli ühele tublimale klassile anti nii mõndagi andeks – näiteks see, kui pool klassitäit poisse regulaarselt viiendasse tundi kõrgenenud meeleolus naases. (Praeguseks olen juba aastaid karsklane!)’’
,,Madis Reemann ütles füüsikatunnis ühele meie klassiõele: „Ah, s…a kah, suudleme!’’ ’’
,,Kooli lõpetades tundus loogiline minna Tartu Ülikooli majandust õppima. Tänu Treffnerist saadud tugevale taustale ei olnud sinna sissesaamine mingiks probleemiks. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin mõnda aega raamatupidamisbilansside, finantsprojektsioonide ja muu sellise kallal, kuid mida aeg edasi, seda selgemaks sai, et mu hobi – puutöö – meeldis mulle palju rohkem, kui kontoris arvutiekraani ees istumine. Olengi nüüdseks juba üheksa aastat tegelenud mööbli valmistamisega. Tean, et sellegi idee aeg hakkab aga otsa saama ning fookusesse on tõusnud loomade õiguste ning veganluse edendamine. Näiteks olen olnud vabatahtlikuna kaastegev veganlust tutvustava infoportaali vegan.ee ettevalmistamise. Tahaksin kooli lõpetavatele treffneristidele öelda, et sellest ei ole üldse hullu, kui te kooli lõpetades päris täpselt ei tea, mida tahate. On ka normaalne, kui teete valikuid, milles hiljem kahtlema hakkate ning kannapöördeid elus ei maksa karta. Kuulake oma sisetunnet!’’
,,Head HTG 130. aastapäeva kõigile endistele ja praegustele õpetajatele ning õpilastele!’’
,,Mitte kõigil ei kulge töö- ja haridusalane tegevus pärast kooli lõppu sirgjooneliselt ja et sellest ei ole hullu. Olen üsna kindel, et paljud teist vaevlevad pärast kooli lõpetamist eksistentsi probleemide käes (mida eluga peale hakata?), paljud panevad erialavalikuga puusse jne.

Kaisa Mill (2012. aasta lend, humanitaarklass)
Õpin Suurbritannias Sheffieldis zooloogiat.
,,Kui ma oma kooliaja peale tagasi mõtlen, siis tundub kogu Treffneris oldud aeg meeleolukas – õpetajate näidendid 1.aprilli puhul, piknikud Taevaskotta, muusikatund, kus me omatehtud regilaule pidime esitama, huvitavate filmide vaatamine religiooniloo tunnis, aastapäeva balli korraldamine.’’
,,Eks iga õpetaja on millegi poolest meelde jäänud, aga esimesena meenuvad Priidu Beieri kunstiajaloo tunnid. Ta on väga omamoodi õpetaja ja kuigi õppida oli palju, siis ma ikkagi igatsen neid tunde.’’
,,Treffner tõstis minu enesekindlust ja usku, et ma saan elus kõigega hakkama, kui ma vähegi pingutan ja endale kindlad eesmärgid sean. Enne Treffnerisse minekut ei oleks ma ilmaski uskunud, et Inglismaale õppima lähen, sest kandideerimine ja teise riiki kolimine tundus kõik väga keeruline, aga siin ma nüüd olen. Nii õpetajad kui klassikaaslased toetasid mind selles väga palju.’’

Kaie Kubjas (2004. aasta lend, reaalklass)
Töötan Saksamaal Bonnis Max Plancki Matemaatika Instituudis matemaatika järeldoktorandina.
,,Hele Kiisel on väga südamlik õpetaja, kelle huvitavad matemaatikatunnid ja eelkõige olümpiaadide ettevalmistus on mõjutanud minu edasisi valikuid. Lisaks korraldas ta toredaid külaskäike Tallinna Linnateatrisse.’’
,,Treffneris oli mul võimalus koos õppida huvitavate ja andekate kaaslastega, kes siis ja ka hiljem on motiveerinud mind ennast arendama ja kellelt olen palju õppinud. Treffnerist olen saanud endale väga head sõbrad.’’
,,Soovin, et treffneristid jääksid alati sama huvitavateks, vaimukateks ja andekateks kui nad senini on olnud.’’

Agnes Urbanik (2008. aasta lend, reaalklass)
Õpin Prantsusmaal Toulouses põhisuunana magistrantuuri teisel kursusel pangandust ja ärirahandust.
,,Arvan, et see ongi üks asi, mida ma Treffneri juures nii väga hindan – kõik õpetajad (ja ka õpilased) on nii erilised ning huvitavad isiksused. Kui üritada kuidagi üldistada, siis muidu ju ikka öeldakse, et ei ole võimalik inimesele tarkust kulbiga pähe panna, aga HTG õpetajad said sellega kuidagi hakkama. Isegi siis kui ise väga õppida ei tahtnud, suutsid nad ikka oma kirglikkusega ka minus huvi äratada. Pole kuskil kohanud nii vastutulelikku ja toetavat kollektiivi ju Treffneris.’’
,,Lisaks saadud teadmistele, pani Treffneris õppimine mind uskuma, et kõik on võimalik, tuleb lihtsalt võimalusi näha ja kasutada. Kui Su ümber on igapäevaselt nii edumeelsed inimesed, kes saavutavad palju ja jõuavad kaugele, siis on lihtne taibata, et tegelikult oled ka Sina kõigeks selleks suuteline. Seda tunnet, edasipüüdlikkust ning avastamisrõõmu püüan alati endaga kaasas kanda.’’
,,Ma arvan, et Treffneri vaim on ta säravad ja eripärased isiksused. Soovin koolile avatud meelt ning võimet ka edaspidi selliseid hingi koondada ning arendada.’’

Karen Kangro Burns (2005. aasta lend, humanitaarklass)
Töötan Araabia Ühendemiraatides Production Manager/ Coorinator’ina täispikkadel mängufilmidel (Hetkel Fast & Furious 7 võtted).
,,Meil oli hästi tore klass, väga erinevad ja erilised karakterid ning hoiame siiamaani regulaarset ühendust omavahel. Merille Hommik, kes enam koolis ei ole, oli hästi eriline inimene ja õpetaja.’’
,,Treffner andis julgust, pealehakkamist, tugeva sõprade baasi ja super hea hariduse.’’
,,Soovin, et Treffner oleks edasi see huvitav kookon, kust kolme aasta möödudes enesekindlad, haritud ja tagasihoidlikud (!) ning tänulikud inimesed/ liblikad ellu lendavad!’’